Tänapäeva teadlaste arvates sai inimese arenemine ahvilaadsetest loomakestest alguse palju miljoneid aastaid tagasi. Teadmata põhjuseil hakkas neil arenema aju ning taandarenema mitmed muud, loomadele omased tunnused. See võttis aga kaua aega enne kui kujunes välja tänapäeva nii öelda ,,täiuslikud inimesed". Meie kaugeimad eellased ahvinimesed sarnanesid rohkem ahvile kui inimesele, kuid ajapikku nende oskused täiustusid ning nendest kujunesid osavinimesed ehk Homo habilised, kes õppisid tööriistu valmistama ja sarnanesid seega rohkem inimesele. Umbes 1,5 miljonit aastat tagasi vahetas osavinimese välja sirgeinimene (Homo erectus). Ta erines osavinimesest selle poolest, et tema rüht oli muutunud paremaks - sirgeinimese keha polnud enam ettepoole kaldus, vaid sirge nagu tänapäevainimeselgi. Sirgeinimese teene inikonna arengule on, et nemad võtsid esimesena kasutusele tule. Peaaegu
dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks. Sellel ajal muutus maa tänapäevalikumaks, ning põhjapoolkeral levisid tohutud mandrijää massiivid, mille pärast on tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha. Vastupidiselt osavale inimesele oskasid püstised inimesed kõneleda. 300 000 aastat tagasi olid olemas nii nimetatud päris inimesed ja neandertallased. Nad matsid
Orduvai mäekuru lõikab läbi väga erinevate ajastute settekihte ja seal vahepeal on ka vulkaanilisi kihte. Seal on leide suhteliselt palju. See on olnud ka üpriski soodne piirkond, mis on ühe inglise päritolu antropoloogide peamiseks uurimispaigaks . I homo habilise e osava inimese luud leiti 1960ndal aastal . Homo habilisega leiti ka nn euoliite ( eoliidid on kivimunad, mis on mõned killud ära löödud ja üks serv on terav- terariist. Eoliid-kodiku tööriist. .) Homo habilised otsisid kive , millel olid teravad served.Samas puidust tööriistad olid veelgi vanemad. Nt tulega põletati puukepid teravaks- terariist. Samuti ka luutööriistad. Kuid neid ei ole silinud. Siit ainus järeldus , et eoliidid olid kõige vanemad tööriistad. Homo erectus e püstine inim kelle hulgas on sadakond liiki , see on homiidide üks suuremaid rühmi , neid on leitud väga erinevatelt mandritelt.
esimesed suured leiud leiti 28 a hiljem. Oluliseim leid oli homo habilis ehk osav inimene. Nende juurest leiti ka kõige vanemaid tööriistasid - eoliite ehk veerekivi tööriistu. Need on tulekivid, millelt on mingid killlud ära löödud. Neid kasutati ka lõikamise jaoks ning pihukirvena. Nende abil on valmistatud ka algelisi puuesemeid, kuid need pole säilinud. Eoliitide puhul arvati, et äkki polegi homo habilis kilde ära löönud, vaid hoopis oja vetes ära tulnud ja homo habilised otsisid sellised kivid välja. Arvatakse ikkagi, et seda tegi homo habilis ise. Homo habilis oli homo erectuste otsene eelkäija. Homo erectus on oluline lüli inimese kujunemisloos. Homo erectus tähendab tõlkides püstist inimest. Neid on väga palju leitud ja ühine nimi anti neile juba varakult. Kui see nimi neile anti, siis australopeedikust veel ei tuntud. Homo erectuse uurimise juures on palju vaieldud. Elasid 1,8 mln a tagasi ja elavad u 300 000 a tagasi
hammastega Homo rudolfensis. See tähendaks kahe varase inimliigi eksisteerimist ühel ja samal varasel ajal ning sõltumatut teket. Viimasel ajal kalduvad paljud paleoantropoloogid just kahe-liigilise seisukoha poole. Selle järgi kuulusid Olduvai ja Lõuna-Aafrika fossiilsed luuleiud Homo habilisele ja Ida-Turkana omad Homo rudolfensisele. Viimast vormi peetakse tõenäoliseks eellaseks hilisematele inimliikidele. Homo habilised olid u 120140 cm pikad ja kaalusid u 40 kg. Võrreldes tänapäeva inimestega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Elasid karjadena, toitusid peamiselt viljade, juurikate jm korjamisega ning väikeloomade küttimisega, söödi ka kiskjatest üle jäänud raipeid. Homo habilise tööriistad Homo habilisega seotakse vanimat arheoloogilist kultuuri olduvai kultuur. Seda iseloomustavad peamiselt veeristest valmistatud tööriistad, mida valmistati küljest kildude äralöömise teel
annaabi.ee 
