1920. aastail oli tähtsaim elamuehitus, mille tase sõjaeelsega võrreldes oluliselt tõusis. Stiililiselt oli selleaegne arhitektuur Mart Kalmu iseloomustsut kasutades traditsionalistlik. Arhitektide loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn. heimatstiil kohalike lihtsate ja praktiliste traditsioonidega. Väikeriigi uuendusmeelsust ja dünaamikat väljendas ekspressionismimõjudega Riigikoguhoone, mis 1920-1922 ehitati Herbert Voldemar Johansoni ja Eugen Habermanni kavandi järgi . Johansoni oli Eesti esimene modernistliku lamedakatuselise ja ebasümmeetrilise mahtudejaotusega elamu ehitaja 1929. aastal. Funktsionalism sai algupoole ilusamate hoonete stiiliks. Hästi avaldus see ärimeeste villades, aga ka koolide ja haiglate ehitamisel. Kõige järjekindlamalt viljeles funktsionalismi arhitekt Olev Siinmaa. Tema projekteeritud on mitmed Pärnu eramud ja rannahooned. Pärast riigipööret aastal 1934 püüdis
aprill Tallinnas toimus noorseppade esimene üleriiklik kongress. * 29. aprill Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallop ja Harald Tammer. * 27. mai Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg - Tartu maantee. * 21. juuni pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse. * 12. september Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla. * 13. september registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. * 29. september algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine. * Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat. * Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik. Teosele
raiutud ning betooni ja terasega vooderdatud hoidla, mis algselt oli ette nähtud väärtuslike riigidokumentide säilitamiseks. Hoone ehitati aastail 19201922. Riigi uuestisünniaastail on Riigikogu hoonet põhjalikult renoveeritud. Kõigis tähtsaimates ruumides on taastatud endisaegsed värvi- ja valgustuslahendused. Taas on avatud vahepeal kinni ehitatud ristikäik. Riigikogu hoone valmimise järel ehitati lossi põhjaküljele Eugen Habermanni projekteeritud traditsionalistlik ametnikemaja.Pärast autoritaarse korra kehtestamist 1934. aastal hakati riiklust sümboliseerivaid ehitisi uue aja nõudmiste kohaselt ümber vaatama. 1935. aastal rajati lossi lõunaküljele Siseministeeriumi tarvis kubermanguvalitsuse hoone stiilist lähtuv paleelik lõunatiib. Hoone kavandas arhitekt AlarKotli. Taasiseseisvunud Eestis on Toompea loss vähehaaval, aga järjekindlalt tagasi saamas oma ajaloolist interjööri
ebamastaapsed tüüpelamud. Märksa ühtlasema arhitektuuripildiga paistavad silma 20. sajandi alguses hoonestatud lihtsate kööktubadega kahekorruseliste üürielamute (nn Lenderi majad) piirkonnad. Kõige terviklikum ansambel kujunes endisele Lausmanni heinamaale (praegu Salme kultuurikeskuse ümbrus), kuhu 1930. aastatel kerkisid juba märksa paremat elamiskvaliteeti pakkuvad kivitrepikojaga üürielamud. Vastavalt A. Soansi ja E. Habermanni planeeringule jäeti kvartali keskosa tühjaks kogu asumi tarbeks mõeldud haljasala jaoks. Nõukogude periood lisas sinna Kalamaja mõistes hiigelehitise täna Salme kultuurikeskusena tuntud hoone näol. 1.3.4.4 Pelgulinn Pelgulinna rabade ja liivaküngaste vahele kerkisid esimesed hooned tõenäoliselt juba 18. sajandil, linnaosa tekkest ja arengust saame aga rääkida alates 1870. aastatest, kui Tallinn Peterburi raudtee valmimine tõi kaasa linna elanikkonna kiire kasvu – Pelgulinn
annaabi.ee 
