taas on ilm täis helke varje - kuna mõtteta ja nõuta vetepiirilt puudepiirilt rõkkab iili rõõmukarje, kui ta murrab vihmavarje, mida sulgeda ei jõuta küllalt kiirelt... ,,Söerikastaja" Väike revolutsionäär (1944) Külma pihku toetab kuuma põske. Hullud alles udusulised. Ehk küll silm sul neeldud nutust rõske, pilgud on sul imetulised. Pikki tunde trelle pigistamast on su ahtakene käsi must. Kuid su süda juues ikka samast allikast ei tunne väsimust. Siin on habemikke hulgakaupa, kellel mures ankrust ära hing. Aga sinu selget lapselaupa ehib veendumuse säraring. Iial selle maja äng ja häbi sinu südame ei lasku, sest tema tuksub kumisedes läbi nende seinte rauaraskusest. ,,Kivist viiulid" Tiivad Omas kodus jäin korraga kohata. Olen äkki kui paadita aer ma. Tahaks laulda, kuid oskn vaid ohata ning see ajab mind nutma ja naerma. Kaigun kaasa nüüd igale kõlale. Kaunid asjad mu enesest viivad. Mingi raskus on kasvanud mu õlale
silmapilke" on peetud ka Krossi luigelauluks ehk selle koguga tundub, nagu luuletaja oleks end ammendanud. (Kalda, 1991) 9 3. LUULENÄITEID ,,Väike revolutsionäär" (1944) Külma pihku toetab kuuma põske. Hullud alles udusulised. Ehk küll silm sul neeldud nutust rõske, pilgud on sul imetulised. Pikki tunde trelle pigistamast on su ahtakene käsi must. Kuid su süda juues ikka samast allikast ei tunne väsimust. Siin on habemikke hulgakaupa, kellel mures ankrust ära hing. Aga sinu selget lapselaupa ehib veendumuse säraring. (Kross, 2005) ,,Eitede tarkus" (1965) Kord Veenuse faase oma emale teleskoobiga näitas Gauss. Eit vaatas. Täht paistis sealt temale kui uurakil nikkelkauss. Ja professorist poeg ühes jorus see talle rääkis, mis asi on faas... Eit kuulas. Ja pööras torusse oma vileda pilgu taas: 10 "Palju maksma see värk küll pidi sul,
B Euroopa tulevikku. Pessimistlik. Kindel, et uus sõda on tulemas ja et see puhkeb seetõttu, et Euros on mitmed kasuahned diktaatorid. Tartus oli B miut päeva. VIP. Raudteejaama tulid ind talle vastu. Kohati käitus pealtnäha väga külmalt ja ülbelt. Rdtjaamast sõitis otse hotelli. Pirtsakas. Kohtus vene üliõpilastega, keda Trts oli palju, neil oli oma selts. Kui seltsi ruumidesse sisse astus, hakkas küsima portreede kohta seinal, et kes on kes. Ainult üks kommentaar talt, et habemikke ei kannata ta silmaotsaski. Ühel kohtumisel tahtis ta juua, telliti teed, aga see viibis, B ütles ainult, et isegi teed siin ei saa, ja läks minema. Mis vene selts see selline on, kus teed pole? Baltikumituuril ei tahtnud ta kohtuda ajakirjanike ja vene emigrantidest professoritega. B teadis, et paljud inimesed tahtsid temaga tutvusi temaga enda huvides ära kasutada. Ka ei tahtnud ta kommenteerida, mis loomingulised plaanid tal on. Et nagu oleks tal kõik juba öeldud