Enamasti kasutati neid küttimisel ja olulisemaks relvaks kujunes Oda. Sellest ajast on Eesti alal leitud mõõku või nende katkeid vaid neli. Selle eest aga kasutati palju kirveid ja neidki oli väga erinevaid tüüpe: õõskirveid, kaeluskirveid ja kirsaskirved. Kasutati ka nugasisd milleta hakkama ei saadud. Nagu tänapäevalgi kasutame me igapäevaselt nugasid ning ega sel ajal selle kohapealt teistmoodi polnud. Neid kasutati erinevateks protsetuurideks. Kasutusel oli isegi habemenoad, kuna ka selle aja mees hoolitses oma väljanägemise eest. Tarand kalmetest on leitud ka vedrukääre, mis tähendab, et sel ajal kasutati ka lambakääre. Kasutati ovaalseidtuluskive millega tegti inimesele surm vajalikku tuld. Selliseid tuluskive kasutati üle1000 aasta. Eesti aladelt on taoliseid esemeid leitud umbes 100 tükki. RAHUTU AEG 2. sajandi alguses kui Rooma riik oma valdusi hakkas jupp-juppilt kaotama, hakkas ka suur rahvaste rändamine
Uut tüüpi kalmed: varased tarandkalmed. Nelinurksed maapealsed kalmed, surnu maeti kalmeala keskele. Kohati ka sees kivikirstud, hilisemates kalmetes kirst kaob. Ka kivivarekalmed: ilma konstruktsioonita kivihunnikud. Panusteks ehted, savinõud. Esimesed linnused, nt Päälda (Muhu saar). Vall pae – raudkividest. 200 a paiku eKr muutub raud Eestis tavaliseks tööriistade ja relvade materjaliks. Odad, kirved, möögad, noad, habemenoad, karjasekeppnõelad, oimuehted. f) Rooma rauaaeg 50 – 450 pKr: Asustus tiheneb, hakatakse harima raskemini haritavaid muldasid, millest varem jagu ei saadud. Tüüpilised tarandkalmed: korrapärased, nelinurksed, ehitati järjest suuremaks. Surnu põletati, tuhk puistati kalmele laiali. Panuseid palju, esemed on enne kalmesse asetamist purustatud. Kasutusele tulid sõrmused ja sõled, kanti kaelavõrusid ja keesid. Relvi leitud vähe, kõige olulisim oli oda. Eliit ja
Kirstud on pealt kaetud peaplaatidega, kirstu võidi tetud tseremooniatel avada ja nende luid võidi välja võtta vaadata, näidata ja nendega rääkida. Lohukivid näitavad samuti vaimsemaailma muutust. Kivikirstkalmed Eestis pronkisajal ja varasema rauaaja I etapil. Aega saab kindlaks määrata kalme lahti kaevamisel. Jõelähtme kivikirstkalmete rühm koosneb 36 kalmest, ülejäänud ehk olemasoleva tee all ja hävinud seoses tee ehitamisega. Hauapanustena nt pronksist habemenoad, välismaal pintsetid paaris habemenoaga, pronkstraadist oimurõngad. Eestis kolm laevkalmet st kivid paigutatud laeva kujuliselt, kirstud väiksemad, matused põletatud kujul. Kuramaal teada 12 laevkalmet. Muistsete põldude jäänused, peamiselt Põhja ja Lääne Eestis. Pronksiaegsed põllud Saha Lool. Põlude etapid: 1. Balti põllud - kivid loobitud hunnikutesse, nende vahemaa paarkümmend meetrit. Paepealsed pinnad, õhuke kiht mulda, sest neid on kerge harida
Mõnikord need maeti mingis orgaanilisest materjalist mahutis. Teinekord puistati luud haualohus laiali. Kui luud maeti urnis, siis need kaeti pealt madala kausiga või kiviga. Kellpeekrid luid sisaldav urn kaeti täielikult teistpidi oleva suure savinõuga. Surnuluid sisaldava saviurniga koos maeti sageli ka teine, väiksem savinõu. Kui nõusid kaasas palju, siis harilikult urn luudega hauas keskel, teised nõud selle ümber. Metallist panused: nt habemenoad, relvad, käevõrud, nõelad. Sageli esemed tahtlikult rikutud. Metallist hauapanused vähenesid kultuuri hilisemas osas, samal ajal nende hulk aaretes kasvas. Haudades sageli põlenud loomaluid. Eliit maetud puust kambrites, harvadel kivist kirstus. Haud kaetud kääpaga. Neis haudades väga peent keraamikat, loomaluid (harilikult siga). Kaasas ka kuldesemeid, mõnel üksikul juhul ka miniatuurseid vankreid. Mõned rikastest matustest sisaldavad
annaabi.ee 
