põhjasõja käik Peeter I - venemaa valitseja 1682 - 1725 tahtis euroopaga kontakti tahtis vene riiki moderniseerida, läänelikumaks muuta tollal polnud venemaal kontrolli mereteede üle eesti ja liivimaa pidid minema poola võimu alla läksid venemaa külge pidas kõike euroopalikku väga tähtsaks eelistas vuntsi habeme üle tema bojaaridele oli kehtestatud habememaks, sest habe polnud läänelik hakatakse suitsetamist propageerima, sest see on läänelik (varem oli keelatud) lahkub venemaalt 2 aastaks - ennekuulmatu sõdurite seas seetõttu mäss ringreisil euroopas õpib laevaehitust, oli suur merefanatt õppis amsterdamis, peterburis väga palju kanaleid nagu amsterdamis ja üsnagi koopia taani sunnitakse sõjast välja 1700 augustis narva lahing 1700 venelaste suur kaotus, sest lumi sadas näkku
Peeter esimese reformid · Sõjaväereform eluaegne sõjaväekohustus nekrutid · Sõjakoolid ohvitseride koolitamiseks · Pandi tööle Uurali rauamaagikaevandused · Riidemanufaktuurid mundri- ja purjeriide tarvis · Uus maksusüsteem pearahamaks · Hingeloendused · Uus valitsemiskorraldus Senat asendas bojaaride duuma · Kolleegiumid tänapäevaste ministeeriumite eelkäija · Keelati pikad habemed- habememaks · Kaasati naised seltskonnaellu Vanausulised Eesti Vabariigis Vanausulised pagesid Vene riigi äärealadele, ka Peipsi järve läänekaldale, kus tänini on vanausuliste asulad. 1920.1930. aastail oli Eestis kümme tuhat vanausulist, kes moodustasid 12 kogudust Peipsimaal, Tartus ja Tallinnas.
2) inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levik 3) lõppes absolutism 4) kehtestati võrdsus maksude maksmisel · Reform ehk ümberkorraldus. Aastal 1689 võimule saanud Peeter I seadis endale eesmärgiks Venemaa ühtseks suurriigiks moodustamise. Selleks tegi ta riigis suuri ümberkorraldusi: 1) uus sõjaväekorraldus sõjakoolid, vene ohvitserid, korralik laevastik 2) bojaaride e aadlike võimu vähendamine(nt kehtestati habememaks) 3) uus seisustesüsteem , mis võimaldas saada aadlikeks kõigil 4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite
Anti välja spetsiaalne seadus, mis kohustas kõiki kandma euroopaliku riietust. Linnarahvas harjus kiiresti ainult kaupmehed ei võtnud uut suunda omaks. 18 saj. esimesel poolel kandis õukond ainult prantsuse soenguid. Mehed Nõutav oli suurte lokiliste parukate kandmine. Parukaid veeti sisse Euroopast. Olid spetsiaalsed saksa ja prantsuse poed. Palju juuksureid Saksamaalt ja Prantsusmaalt sõitsid Venemaale elatist teenima. Mehed kandsid palju habemeid. 1705 a. seati sisse habememaks. Selle alusel võis spetsiaalse tariifi eest habemeid kanda. Habememaksust olid vabastatud talupojad ja kaupmehed. Naised Jäljendasid Prantsuse moodi. Soengud valmistati metall karkassidel. Kasutati pumateid ja soenguid puuderdati. Madalama kihi naised kandsid traditsioonilist patsi. 23 AMPIIR XIX saj.
1703 asutas ta Peterburgi. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste-kolleegiumide loomist. 1717. Aastaks oli rajatud kolleegiumide süsteem, millele rajati Peterburgi spetsiaalne hoone. Kolleegiumi juhiks oli president, tema abilisteks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Igalt mehelt hakati küsima pearahamaksu(Eesti ja Liivimaa kubermangud olid vabastatud) ja nekrutiandmise kohustus. Nõudis parukakandmist, kuubede kandmist, habememaks, nõudis naiste seltskonda tulemist, õpetas tantsima, korraldas regulaarselt assambleele pidustusi. 1722 kehtestati riigiaparaadi süstematiseerimiseks teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased jm riigiametnikud jagati 14. Astmesse, sellest kaheksa esimest eeldasid aadliseisust. Peeter kehtestas ka kubermangude süsteemi. Ta lahutas ka kohtu ja administratiivvõimu. Sellega jaotati maa kümneks kohturingkonnaks, kus oli oma
annaabi.ee 
