280 365 grammini ja emaslindudel 290 450 grammini. Tunduvalt suuremad Põhja- Ameerika isaslinnud kaaluvad ca 440 grammi ja emaslinnud 490 grammi.(eoy.ee) I kategooria kaitsealune lind Rootsis. Haruldased ja aeg-ajalt pesitseb Lõuna-Rootsis. Rootsis on leitud kõige rohkem Gotlandi saarelt ja Skanelt. 1950-1960 leiti Skanelt 25-30 pesitsevat paari. 1990 leitud 20 haudepaari. (http://sv.wikipedia.org) Habekakk: Rootsis looduskaitse all. Sarnaselt Eestile on ka Rootsis olnud habekaku arvukus üsna madal ning äärmiselt muutlik. Üldiselt on väga raske määratleda habekaku arvukust Rootsis, kuid hinnanguliselt elab seal 3- 15 isendit ja pesitsevaid isendeid ei ole registreeritud.(nrm.se) Kõige enam on habekakk levinud Rootsi Norrbottenis , Västerbottenis ja Jämtlandis, vähemal määral ka Ångermanlandis , Medelpadis , Hälsinglandis , Dalarnas ja Põhja Västmanlandis. (skanesdjurpark.se)
Sügisel ja talvel kogub toiduvarusid - närilisi ja värvulisi puuõõnsustesse ja pesakastidesse. Lumerikastel talvedel aitavad toidulaod värbkakkudel raskemad ajad üle elada. 6 Habekakk Habekakk on suur kakuline. Meie suurima kakulise - kassikakuga - võrreldes jääb ta viimasele alla kõige enam vaid kolmandiku võrra. Värvuse poolest on ta aga kassikakust erinev: habekaku värvuses domineerib hall. Ainuke kehaosa, kus on ka muud tumedamat värvust, on selg, seal lisandub hallile ja valgele ka pruun nende värvide ühtlase segunemise tõttu on selg hallikaspruun. Kaku eesosa on seljast tunduvalt heledam, jalad ja jookse samuti helehallid. Habekaku pea on ühtlaselt hall, nägu, nagu kakulistel kombeks, on kummulikeeratud kaheksa kujuline ja see on samuti hall, ainult et veidi tumedam ning sellel on kontsentrilised tumedamad ringid
lemminguid tavaliselt enam, siis on lumekakul ja karvasjalg-viul kurnad pesas suuremad, jäärebasel sünnib rohkem kutsikaid ja siis söövad neid koguni hahk ja põhjapõder. Väga kõrge arvukuse korral tekib lemminguil stress, mis kutsub esile ränderahutuse ja enesekaitsereflekside pärsituse- seetõttu rändavad nad oma sünnipaigast välja ületades mägesid ja jõgesid. (Randla 1990, Lk 119) Lumekakk oli vanasti tundrarahvaste tabu , teda peeti nõiduslikuks olevuseks. Lapi kaku e. habekaku näo kujutis võeti eeskujuks šamaani maskide meisterdamisel. Lumekakk , karvasjalg- -viru ja jahipistrik on Kaug –Põhja sulerüüs kiskjad. Söövad lemminguid, linde, hiiri, jäneseid. Lumekakud võivad toiduta elada kuni 24 ööpäeva. Lumekakku ehk öökulli võib kohata põhjamaal kõikjal. Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele. Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala
annaabi.ee 
