Eestlaste kasin tulemus PISA testis hoiab meid erksana võrdlemaks soome ja eesti haridussüsteeme ja panevad haridustöötajaid mõtisklema nendesamade probleemide üle, millest käesolevas refereeringustki pisut aimu saab. Harjuneni artikkel püüab aga leida soome hariduse nõrkkohti. Autor tõi näite oma kirjandustunnist, kus ta kiitis soome 15-aastaseid õpilasi, kes olid PISA-testis edukalt esinenud. Õpilane, kellel alati arvuti kaasas oli, küsis meilitsi kirjaniku Paavo Haavikko arvamust selle kohta. Haavikko kritiseeris soomlaste orjalikku alandust autoriteetide vastu, tema sõnul täidavad nad nõudeid küsimata nende kohta ja samuti täidavad mõttetud ülesanded lõpuni. Artikli autori Harjuneni arvates võib Haavikkol õigus olla. "Me oleme olnud Rootsi ja Venemaa võimu all," heidab Harjunen valgust Soome minevikku ja seostab soome rahva möödunud põlvkondade töö väärtustamist põldu majandava ja karja kasvatava ühiskonnaga
nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta. Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse. Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada. Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha tõmmates. Millele ja kuidas oleks praegu võimalik oma loominguga truudusevannet anda? Jõle oleks muidugi kujutleda mõnd oma luulekogust pärit rida kaerahelbepakil (iseasi on tasuline koostöö elava autoriga, mille puhul autor on teadlik, et värsistab putru). Sibelius armastatud helilooja
Antti Hyry (s. 1931) • hyryism, tõdev proosa • tegelikkuse kujutaja, selle sündmuste tõdeja nii rahulikul ja enesestmõistetaval moel, et on tekkinud petlik probleemituse ja lihtsuse mulje • Maanteelt ta läks, Lauri Viita (1916—1965) modernist Eeva-Liisa Manner (1921—1995) • filosofeeris surma ja üksinduse teemadel • “See teekond”, “Uusaasta öö”, “Maikuine lumi”, “Põletatud oranž, “Kamala kissa” Paavo Haavikko - luuletaja Paavo Rintala - “Pojat” Veikko Huovinen - “Hirri” • Lähtus soome traditsioonilisest rahvaelukujutusest 60ndad • 1960-luku oli osallistuvan kirjallisuuden vuosikymmen. Maailma haluttiin tehdä paremmaksi mahdollisimman nopeasti. Ylioppilasälymystö, taiteilijat ja kirjailijat halusivat päättää kehityksen suunnan. Yhteiskunnallisen oikeudenmukaisuuden nimissä noustiin barrikadeille banderolleja liehuttamaan. esimesed pagulased
annaabi.ee 
