Neiu rööviti kui ta oli nelja aastane ning ainus asis, mis talle jäeti on käevõru. Argante tunneb võru ära ning avastab, et tegu on tema enda röövitud tütrega. KOLMETEISTKÜMNES STSEEN Carle teatab, et Scapinile kukkus ehitusel kivilõhkuja haamer pähe ning see lõi tal pealuu puruks, nii et ajud väljas. Ta on suremas ja palub ennast siia tuua, et saaks veel meestega enne surma kõnelda. NELJATEISTKÜMNES STSEEN Kaks meest kannavad Scapini ning ta pea on kinni seotud nagu haavatul. Ta anub isandaid, et need andestaksid talle tema patud enne kui ta sureb. Argante andestab kohe. Scapin palub Gérontelt ka andeks, et ta teda kepiga peksis, mainides seda vähemalt kolm korda. Géronte andestab ka, et mees viimaks vaid jääks ja ära sureks, kuid ainult juhul, kui Scapin ka ära sureb. Scapinile tuli koheselt ,,nõrkus" peale. Argante palub ,et Géronte talle lihtsalt andeks annaks. Seda mees ss ka teeb. Edasi minnakse õhtust sööma
aasta juunist oktoobrini 2199 tänaseks tuvastatud isikut. 8./9. juuli öösel lasti Tartu vanglas maha 192 inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele. Saaremaal Kuressaares vanglana kasutatud keskaegse kindluse territooriumil mõrvati 1941. aasta septembris 90 inimest, 87 meest ja 3 naist. Viljandi vangla õue kaevatud auku lasti maha 10 meest ja üks 14- aastane poiss, ühel haavatul õnnestus august välja ronida ja põgeneda. Punaarmeelaste ja NKVD/NKGB hävituspataljonide poolt mõrvati hulgaliselt tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu. Massiküüditamine 14.juunil 1941. aastal. 1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Valdav enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati.
beebi ja vanas eas inimene sarnanevad teineteisele. Ta pidevalt naeris, naeris lihtsalt itsitades, kattis enda nägu lehvikuga, kui miskit kuulis, mida ehk poleks pidanud kuulma. Ta oli võluvalt tagasihoidlik. Väga hajameelne. 1899. aastal algas buuri vabariikidel Transvaalil ja Oranjel sõda. Victoria oli selle sõjaga hästi seotud. Ta soovis üksikasjalikult sõjast kõike teada. Käis sõjas haavata saanud mehi ravil vaatamas ning nägi ühel haavatul endatehtud tekki peal, mis tekitas tas nii sooja tunde ning himu neid tekke veel ja veel teha. Ka moodustas ta pildialbumi sõjas langenutest. Talle meeldis sõjameestega rääkida. Aegamööda ja veidi vastumeelselt lasi Victoria valitsusohjad lõdvemale, et lasta järeltuleval põlvel valitsusiket vedama hakata. Ta oli miskipärast aru saanud, et elukest enam kauaks tal ei jagu. Seetõttu hakkas ta plaanima enda matuseid. 1899. aastal kannatas ta seedehäirete all. Kuid 17
annaabi.ee 
