vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet. Õpilased on tegutsedes aktiivsed, atmosfäär on konkurentsivaba ning kasutatakse sõnalist, selgitavat hindamist. Oma pedagoogilise lähenemise arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet (1896- 1966), kes lähtus oma kunagisest koolikogemusest ja selle pedagoogika teket mõjutas ka tema haavatasaamine Esimese maailmasõjas. Freinet`juhtideeks oli: · kool peab kasvatama lapsed ja noored ühiskonna liikmeks; · kool on sotsiaalne kollektiiv ja seal peab valitsema võrdõiguslikkus, koostööd tehes õpitakse ühiskonna toimimist; · kool on töökool - õpilased planeerivad oma töö ise, teostavad selle ja hindavad koos teistega tulemusi; · tegevus lähtub lapse vajadustest ja eeldustest, pakkudes uudishimu ja avastamisrõõmu.
surma ees ja samasugune surm ja samasugused valud. Anna mulle andeks, kamraad, kuidas võisid sa olla mu vaenlane? Kui me need relvad ja mundrid minema viskame, oleksid sa mulle samasugune sõber ja kamraad nagu Kat ja Albert. Võta mult kakskümmend aastat, ja tõuse üles võta rohkem, sest ma ei tea, mis mul nendega veel peale hakata." Lk 138) 8. Kolm nädalat turmtule alt evakueeritud külas asuvat toiduladu valvamas. 9. Haavatasaamine koos Kropiga. Hospidal. Vähe arste, palju haavatuid. Ühe haavatu naise külaskäik Kropil amputeeritakse jalg. 10. Jälle rinne. Üksteise järel saavad surma Pauli klassikaaslased; sõjalõpu kuulduste ajal saab haavata ka Kat. Teda laatsaretti tassides tabab juhuslik granaadikild Kati pähe, nii et kohale jõudes on Katki surnud. Jäi ainult veel Paul. 3
kus tema enda väljenduse järgi tema hing pidi hukka minema. Nüüd oli Bazin üliõnnelik. Kõigi oletuste kohaselt ei jäta tema isand seekord oma lubadust täitmata. Füüsilise valu kaasumine moraalsele ahastusele oli viinud kauaigatsetud tulemusele. Kannatades üheaegselt kehaliselt ja hingeliselt, olid Aramise silmad ja mõte lõpuks usul peatuma jäänud, sest kahekordne õnnetus, nimelt 281 tema armukese äkiline kadumine ja õlast haavatasaamine näisid talle taeva hoiatusena. On arusaadav, et miski ei oleks olnud Bazinile tema praeguses meeleolus ebameeldivam kui d'Artagnani saabumine, kes võis tema isanda tagasi paisata ilmlike mõtete keerisesse, mis teda nii kaua oli kaasa kiskunud. Ta oli otsustanud vapralt kaitsta ust: kuna võõrastemaja perenaine oli teda reetnud, ei saanud ta öelda, et Aramist pole kohal, vaid püüdis uustulnukale selgeks teha, et oleks äärmiselt ebadiskreetne segada