Talvel suurte külmadega jäeti mõni laupäev vahele. Haigete inimeste jaoks köeti saun neljapäeval, mil võeti ette igasuguseid ravitoiminguid ja nõidumisi. Saun köeti nii, et pimedaks oleks saunas käidud. Öeldi: "Laupäeva lõuna ajal on vihtlemisvesi rõõsk piim, õhtupoolikul vesi ja pärast päevaloojangut sula veri." Sauna köeti lehtpuudega. Kõige mahedam saun pidi saama kase- ja lepapuuga kütmisel, kõige mõrum saun pihlaka või pärnaga kütmisel. Haavapuuga kütmisel pidi saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid. Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad
kenduda ühe liigi kirjeldamisele, kuid teeb seda alati kontekstualiseeri- tult, lisades sageli puhtalt loodusteaduslikule informatsioonile ka täiesti isiklikke meenutusi, muljeid, assotsiatsioone. See vahetus ja siiras sub- jektiivsus on ilmselt Jüssi populaarsuse ja loetavuse üks põhjuseid. Samasugust isiklikku hoiakut kohtab lugeja ka Rein Kuresoo raama- tus "Loodus on lähedal", mis on metoodiliselt üles ehitatud koosluste kaupa: mullaelustik, niit, haavapuuga seotud organismid, elu talvise metsaoja lähistel jne. Sissejuhatuses kirjutab Kuresoo: "Raamat on alati kirjutaja nägu" (Kuresoo 2001: 5), ning annab järgnevas oma kodu- ümbruse looduskooslusi kirjeldades viiteid nii selle täpsetele topograa- filistele andmetele kui ka omaenese isikliku elu seikadele. Nagu osutab kirjandusökoloogia teoreetik Scott Slovic (1996: 363), suurendab see lu- geja usaldust autori vastu: lugeja veendub, et loodus, millest autor kirju-
Raie ja kuivenduse koosmõju Enamus suurimaist metsamassiividest on killustunud kus on kraav, seal on ka tee ja raied. Ajalooliselt (enne 18.saj) talitlesid puiduveo jaoks kättesaamatult kauged ja rasked maastikud liikide refuugiumina. Mõned huvitavad faktid: · Ligikaudu 50% metsaliikidest on ühel või teisel moel seotud surnud puiduga, kusjuures neljandik liikidest sõltuvad surnud puidust otseselt. · Kõige enam liike Eestis on seotud haavapuuga, s.t. kuni täieliku lagunemiseni on haab kasvu- ja toidusubstraadiks ligikaudu 2000 liigile (järgneb tamm). · Elurikkus metsas oleneb otseselt kõduneva puidu mahust, alles alates 25 tm/ha kohta pidurdub liigirikkuse kasv, s.t. enamus sinna "mahtuvaid" liike on kohal. · Kuivanud ja kõduneva puidu mahu arvutamisel on oluline alles jämedam kui 10 cm diameetriga puit, paljudele liikidele sobib alles >20 cm läbimõõduga puit. Kui räägitakse põlismetsade looduskaitsest, siis...
annaabi.ee 
