2. Postoperatiivne õendushooldus Eesmärgiks on patsiendi narkoosist või lokaalsest tuimastusest toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine. 2.1. Jälgimine Operatsioonijärgselt jälgitakse patsiendi teadvust (unisus, segasus, rahutus), hingamist (hingamissagedus, õhupuudus), iivelduse või oksendamise esinemist, valulikkuse ja valu paiknemist, naha niiskust, värvust, temperatuuri, haavapiirkonda (voolus, punetus, turse, valu), eritiste hulka, iseloomu ja välimust, eritamist (urineerimine, roojamine,oksendamine, higistamine), opereeritud jäseme värvust, turset, asendit ja liikuvust. Mõõdetakse vererõhku ja pulsisagedust, jälgitakse kehatemperatuuri. Hingamisfunktsiooni hõlbustatakse köhimis- ja hingamisharjutuste abil, mis puhastavad hingamisteed limast. Valu (haavavalu, rinnavalu, kiirgav valu) leevendatakse valuvaigistite ja asendiraviga. Rahutu
Terve või eelnevalt kahjustatud nahapinna kokkupuutel nakkusohtliku materjaliga tuleks: · uhtuda nahale sattunud materjal rohke jooksva veega, · seejärel pesta vastav piirkond pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. 4 Nahkaläbivate vigastuste korral tuleks: · uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt haavast väljuda (haavapiirkonda ei tohiks pigistada, verejooksu võib soodustada vigastuskohta proksimaalselt masseerides), · seejärel pesta vigastuse koht pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. Nakkusohtliku materjali sattumisel limaskestale tuleks: · loputada suu- või ninaõõnt rohke puhta veega; · loputada silma steriilse füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl) kallutades pea kokkupuutesse sattunud silma küljele (et loputuslahus ei valguks puhtasse silma).
Jalatsid Kaitsejalatsid peavad olema siledast materjalist, mida saab desinfitseerimisvahendiga üle pühkida. Vaktsineerimine Kiirabiteenistuse töötajatel on suurem oht nakkusi saada, seetõttu peaksid nad ka vaktsineeritud olema. 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega Meetmed nahkaläbivate vigastuste korral Esmaabimeetmed vigastuse kohas Nahka läbivate vigastuste korral: a) uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt haavast väljuda (mitte pigistades haavapiirkonda); b) seejärel pesta vigastuse koht pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. Edasised tegevused Pärast esmaseid meetmeid tuleb minna nakkushaigusi ravivasse tervishoiuasutusse. Vigastus tuleb registreerida ja dokumenteerida (kindlustuskaitse jaoks). Samuti tuleb anda vereproov nii patsiendil kui vigastatud töötajal. Kui potentsiaalset ohtlikku nakkust kandvat patsienti ei ole võimalik uurida (narkomaan lahkus sündmuskohalt), tuleb tema isikuandmete alusel kontrollida