tüve vormirikked puidu struktuuririkked haavandid ebanormaalsed ladestised mehaanilised rikked ja töötlusvead. OKSAD-bioloogiline paratamatus Puu kasvamisel oksad kuivavad ja langevad hiljem küljest ära. Kui oks langeb (murdub) tüve lähedalt, kattub murdekoht uute kasvavate puidukihtidega. Okaspuudel tekivad kinnikasvamise koha peale kühmud, lehtpuudel aga haavandid. Kinnikasvanud oksa nimetatakse umboksaks. Need asuvad harilikult tüükapalgis. Kühmude ja haavandlaikude pealispinna lõikamisel tekivad kurrud. Kui surnud oks aja jooksul maha ei lange või murdub tüvest kaugemal, siis kasvavad tema aluosa ümber uued aastarõngad, millel pole oksaga mingit sidet. Need on lahtised, kokkukasvamata oksad. Erinevad oksad Kokkukasvamata oks väljalangemata surnud oks, mille ümber on kasvanud puit. Terve oks ümbritsevast puidust veidi tumedam mädanemistunnusteta oks. Sarvoks kõva surnud oks, mis on läbi imbunud tõrvsete
kõmmeldumine. · Puidu töötluse rikked killu lahti murdmine, sisselõige, kaldlõige. · Avatud oks- ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale pärast laasimist ) · Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega , ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine : · Oksarühm (koondoksad) moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa , mis asetsevad 150 mm pikkuse saematerjali küljel või serval · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi · Ühekülgne oks oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele · Läbiv oks oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele. Okste liigid : · Ümarkoks oma pikitelje suhtes läbilõigatud sellise nurga all, et suurema ja
jt. 2)puu kasvamise ja materjali säilitamise ajal seente, kahjurite, või ilmastiku tekitatud kahjustused: mädanikud, külmalõhed, rõugurikked. 3) puidu niiskusesisalduse muutus:lõhenemine, kaardumine, kõmmeldumine. 4) töötlemisel tekkivad rikked. Oksad on bioloogiliselt paratamatuteks puiduriketeks. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks. Umboks on tekkinud eemaldunud oksa tüüka ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ei ulatu pinnale, aga on näha haavandlaikude või puhetistena. Piklik oks on läbi lõigatud piki oma pikitelge. Piklikku oksa, mis läbib sortimendi külje kogu laiuses, nim põikoksaks. Külgoks on laua küljele ulatuv oks. Servoks on laua servale ulatuv oks. Kantoks on laua kandile ülatuv oks. Otsmine oks on otspinnale ulatuv oks. Õmblusoks sortminedi külge kogu selle laiuses läbiv piklik oks. Hajuoksad igasugused oksad, mis paiknevad üksikult ja eemal üksteisest piki sortimenti ega ületa selle laiust.
elavate või puu elu kestel väljasurnud okste alusosi, mis pärast tüve laasimist on nähtavad iseseisvaid kontsentrilisi aastarõngaid omavate puiduosadena. Avatud oks ümarmetsamaterjali külgpinnale väljuv oks (oksa aluosa, mis jääb palgi külgpinnale peale laasimist) Umboks surnud ja varisenud või laasitud oksa tüügaste ülekasvamisel elusate puidukihtidega, ta ei ulatu tüve välispinnale, kuid on märgatav puhetiste ja haavandlaikude tõttu. Okste rühmitamine · Oksarühm (koondoksad) oksarühma moodustab vähemalt 4 üle 12 mm läbimõõduga oksa, mis asetsevad 150 mm pikkusel saematerjali küljel või serval. · Hajali oksad oksad, mis ei moodusta oksarühmi, loetakse hajali oksteks. · Ühekülgne oks - see on oks, mis avaneb sortimendi ühele või kahele lähisküljele. · Läbiv oks - oks, mis ulatub sortimendi kahele vastasküljele. Okste liigid
annaabi.ee 
