oli Agamemnoniga tülis. 3.laul Paris otsustab lõpetada sõja kahevõitlusega. Ta kutsub Menelaose kahevõitlusele, viimane võidab ja vastutasuks nõudab, et Helenat tagasi. 4.laul Atheena ässitamisel laseb Pandaros noolega Agamemnonit ja rikub seetõttu rahulepingut. Vaherahu katkeb ning algab jälle sõda. 5. laul Kaks armeed liiguvad üksteisele vastu. Diomedes võitleb vapralt ja tapab palju mehi. Ta saab küll raskelt haavata, kuid võitleb edasi ning tapab oma haavaja. 6.laul Hektor jõuab kuningakotta ja ütleb oma emale, et too kõikide naiste ilusaimad peplosed Zeusile ohverdaks. Hektor kohtub oma pisipoja Astyanaxiga ja naise Andromachega. Hans Christian Ende 7B 7.laul Hektor kutsub Aiase kahevõitlusele. Kumbki ei võida. Õhtul maetakse kõik langenud ja laevade kaitseks ehitatakse kants. 8.laul
Lüükiasse Väike-Aasias. Temale kuuluvad ennustus, ravi, puhastus, seadlus, loitsimine ja luule. Püütoni tapja ja lovelise loitsu patroon Delfis. Troojalaste liitlane, mis rõhutab anatoolia päritolu. Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab". Nagu Hermese ja Pani puhul kehastus ta ,,hea külg" kolkalises pojas Asklepioses, kes saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult
vastu, esitavad väljakutse, tapavad ja surevad. Taas joob kuiv maapind kangelaste verd. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud kui nüüd, kunagi pole ta tabanud ja tapnud nii palju vaenlasi kui nüüd. Näib, nagu ei suudaks keegi talle vastu panna, ja juba on troojalased siin- seal tema pealetungi survel taganema löömas, kui tema ette ilmub ootamatult Antenori poeg Koon ja haavab teda odaga käsivarrest. Raevust ja valust möirates pöördub Agamemnon ringi ning tapab oma haavaja, kuid ei jõua ka ise enam kilpi käes hoida ja otsekohe lendab tema pihta tihe noolesadu. Tal ei jää üle muud kui taganeda vankri juurde, sellele ronida ja põgeneda. ,,Agamemnon põgeneb!" hüüab nüüd Hektor. ,,Rünnakule!" Nüüd on kreeklaste kord taanduda: paljud viskavad isegi relvad käest, et jalad kiiremini võtaksid. Odysseuse kõrval võidelnud Diomedes peatub ja hüüab: ,,Mida me küll teeme? Põgeneme nagu lambad! Kas oleme korraga kaotanud kogu oma jõu