Tegelik võim hakkas üha rohkem minema Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule, kus pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist ega autonoomiast midagi teada. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele. Enne kui jõuti selleks midagi teha toimus 1917. aasta oktoobris enamlaste võimupööre. Nende mõju kasvas kiiresti vene sõdurite ja rahvamasside hulgas. 1917. aasta 24. oktoobril haarsid nad võimu oma juhtide Ivan Rabtšinski ja Viktor Kingissepa juhtimisel enda kätte. Võim võeti üle ka Petrogradis ning enamlased alustasid kogu Eestis võimu tegelikku ülevõtmist. 15. novembril 1917 tuli erakorraliselt kokku Eesti maapäev ning kuulutas end kõrgemaks võimuks. Enamlased saatsid aga Jaan Tõnissoni välismaale pagendusse. Eesti iseseisvuse mõte hakkas aga üha suuremat toetust leidma, liitusid isegi mõned vasakpoolsed erakonnad. 1918
1215 anti välja Suur vabaduskiri, selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused. 1265 kutsuti kokku üleriigiline rahvaesindus. Selle sammuga pandi alus Inglise parlamendi kujunemisele. 1337-1453 saja-aastane sõda, sõdisid Prantsusmaa ja Inglismaa Prantsuse kuningatrooni pärast, lahingud peeti peamiselt Prantsusmaal. XIV saj. Keskpaik Lõuna-Euroopast levis kogu Euroopasse katkuepideemia, must surm. 1358 puhkes Pariisi ülestõus. Ülestõusnud haarsid oma kontrolli alla kogu linna. Seda hakati kutsuma zakeeriks. Selle käigus hävitati ka dokumente, kus olid kirjas talupoegade kohustused. 1381 Inglismaal puhkes ülestõus, eesotsas oli käsitööline Wat Tyler. Kuningas nõustus läbirääkimistega, mille ajal Tyler tapeti. 1429-1430 talutüdruk Jeanne d´Arc sai jumaliku ilmutuse osaliseks. Ta ülesandeks oli päästa isamaa. Ta juhtimisel saavutasid prantslased palju võite kuni ta langes burgundlaste kätte vangi, kes
olnud, maalt tulnud inimesed ei teadnud, mida teha; kaumekas jäänud jõudisd ära oodata Tlna töölised ja vabadusse jäänud sotsdemid; otsustati koguneda samal õhtul salajaseks koosolekuksVolta tehases. Õhtul kogunes töölissööklasse mitusada inimest, sh vabadusse jäänud poliitikud, A. Kesküla valiti koosoleku juhatajaks. Jämeda otsa 12 haarsid enda kätte kohe sotsdemid. "Läti keele rääkimine" avalik relvastatud vastupanu võimudele tehti sellekohane ettepanek, kuid saabus teade koosolekule lähenevatest sõjaväelastest ja inimesed jooksid laiali, mõned arreteeriti. Käremeelsemad kogunesid öösel, võtsid kaasa relvad. 12.12 hommikul hakkasid üksikud salgad liikuma Tlnast laiali. Peamiseks eesmärgiks oli talurahva üleskihutamine avalikuks vastupanuks. Mõisahäärberits usuti olevat rohkesti relvi, otsiti ka neid