Damakuses. Al-Azhari mosee Kairos. Mida suurem oli nende võim, seda uhkemaid ehitisi lasksid nad püstitada. · Probleeme tekitas Muhamedi keeld kujtada Allahi loodud elusolendeid-inimesi ja loomi. Sellep puudusid islami kunstist skulptuur ja tahvelmaalid. Hooneid ilustati vaid tasapinnalise või reljeefse geomeetrilise ja taimornamendiga. Oluline osa oli ka dekooris ka araabia kirja stiiliseeringul. Jõukate pärslaste haaremites, kuhu võõrad ei pääsenud,võis seina ehtida isegi prohvet muhamedi portreemaal. Araabiast kaugemal olid ornamentikas üsna levinud loomamotiivid. TEADUS · Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuri väärtused-põletasid raamatukogusid,purustasi uskmatute monumente. Samas soosis islam neid teadmisi ja õpetusi,mis polnud vastuolus koraaniga. · 10.saj avaldas teadlane al-Horezmi entsüklopeedia."Teaduste võtmed" Selles
Egiptlased õppisid hüksoslastelt hobukaarikute kasutamise ja nüüd kujunes nende kaarikuvägi ähvardavaks jõuks kogu Lähis- Idas. Edukate sõjaretkedega alistasid Egiptuse kuningad Palestiina ja Süüria. Ka Nuubia oli kindlalt nende võimu all. Egiptusest oli saanud tõeline suurriik. Vallutussõjad ja võõraste maade üle valitsemine muutsid ta ühtlasi senisest avatumaks. Võõrstilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid Egiptuse valitseja haaremites tõid endaga kaasa seni tundmatuid kombeid ning tõekspidamisi. Egiptlaste traditsioonilised ettekujutused teisenesid kui tsivilisatsiooni üldiseloom ei muutunud. Uue riigi ajal tõusis valitsejate kõrvale uue võimuna elukutseline preesterkond. Kuningad olid teinud sajandite jooksul templitele rikkalikke annetusi ja sel moel järjest suurendanud 11 preestrite autoriteeti ja mõjuvõimu. Lõpuks ei suudetud enam preesterkonda enda tahtele
Aasias viisid vallutused Egiptuse sõtta tugeva Hetiidi riigiga. Egiptuse kuningas Ramses II (1290 1224) sõlmis pärast raskeid võitlusi hetiitidega rahulepingu, millega jaotati mõjupiirkonnad Lähis-Idas. Koos vallutuste ja võõraste maade üle valitsemisega muutus Egiptus välismaailmale senisest märksa avatumaks. Nii võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid kui ka Aasia päritolu printsessid Egiptuse valitsejate haaremites tõid endaga kaasa võõrapäraseid kombeid ja tõekspidamisi. Tsivilisatsiooni üldist iseloomu see kõik siiski ümber ei kujundanud. Uue riigi lõpuperioodil tõusis Ülem-Egiptuses Teeba preestrite võim. Kuningate võim seevastu nõrgenes ja 1075 eKr eraldus Ülem-Egiptus Alam-Egiptuses valitsevatest kuningatest sõltumatuks preestrite riigiks. Hilisel perioodil u 1075 525 eKr oli Egiptus sageli võõramaist päritolu valitsejate võimu all
riigi lõpp · Uus riik 1550-1075 eKr algas, kui Teeba valitsejad tõrjusid hüksoslased välja; välise võimsuse hiigelaeg; hüksoslastelt õpiti lahingus hobukaarikute kasutamist, nende kaarikuvägi oli ähvardav jõud; alistati Palestiina ja Süüria, Nuubia oli veel nende käes; Egiptus oli suurriik, rohkem avatum; võõrsilt toodud orjad, välismaised palgasõdurid ja Aasia päritolu printsessid haaremites tõid kaasa uusi kombeid; valitseja kõrval elukutseline preesterkond rikkalikud annetused templitele olid suurendanud preestrite mõjuvõimu, valitseja ei suutnud neid enam oma tahtele allutada; Ülem- Egiptuses kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik · Hilis-Egiptuse periood 1075-525 eKr võimul olid mõni kord välismaised valitsejad; endised tavad · Pärsia periood 525-332 eKr · Makedoonia periood 332-323 eKr
annaabi.ee 
