Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. - Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused). · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas). · Muutused haardumises (hea haardumisega alalt halva haardumisega alale või vastupidi): ratta libisemine, sellise olukorra avastamiseks võetakse arvesse kiirendamist ja pidurdamist. · Eba-sümmeertia (ratastel mis on ühel pool autot on hea haarduvus, ratastel mis on teisel pool autot on halb haarduvus). Ühe poole rataste libisemine võrreldakse teise poole ratastega.
teistest erineva, kiirenduse ja pidurduse väärtuse. Kokku võttes aju võtab arvesse kahete erinevat haardumise äärmust: madal(jää-lumi) ja kõrge( märg- kuiv tee). Need vastavad erinevatele kontroll väärtustele. Identifitseerima sõidu iseärasused (äkilised pidurdused ja kiirendused) · Kurvis. Kurvid tuvastatakse tagarataste kiiruste erinevuse jälgimisel (sisekurvis asuv ratas pöörleb aeglasemalt kui väliskurvis asuv ratas). · Muutused haardumises (hea haardumisega alalt halva haardumisega alale või vastupidi): ratta libisemine, sellise olukorra avastamiseks võetakse arvesse kiirendamist ja pidurdamist. · Eba-sümmeertia (ratastel mis on ühel pool autot on hea haarduvus, ratastel mis on teisel pool autot on halb haarduvus). Ühe poole rataste libisemine võrreldakse teise poole ratastega. 1- ; 2 - ; 3 - ; 4 - ; ; 6 - ; 7 - ; 8 - ; 9 - ; 10 - ; 11 -
hamba ebaühtlase abrasiivkulumine – hambad muutuvad eriliselt kiiljaks. Et algne evolventprofiil moondub, tekivad kontaktid ka väljaspool hambumissirget. Tagajärjeks on dünaamilise koormuse suurenemine (löökide tugevnemine), mis lõpptulemusena võib põhjustada hammaste murdumist. Sellisele ohule viitab ülekandes tugevnev müra. Hammaste tööpindade sööbimine. Seisneb kokkupuutuvate hambapindade molekulaarses haardumises (nn. külmkeevituses) ning sellele järgnevas materjaliosakeste nõrgemast pinnast väljarebimises. Sööbimisele eelneb hammastevahelise õlikihi katkemine, mida enamasti põhjustab ülemäärane surve kontaktjoonel. 17.4. Jõud hammasülekandes. T1 O1 hambumissirge Hammaste kontaktpinnal jaotatud koormust asendatakse dw1 punktjõuga, mis rakendatakse hambumispunkti ja Ft w