Kameeleon Kameeleonlased (Chamaeleontidae) on lähedases suguluses agaamlastega. Kameeleone on üldse kokku umbes 90 liiki, enamik neist Madagaskaril ja Aafrikas. Kameeleonide kere on külgmiselt lapik. Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud) ning haardsaba soodustavad liikumist puudel ja põõsastel; saba keerdub ümber oksade spiraalselt. Silmad liiguvad teineteisest sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust; silmi katavad poolkerajad laud, milles on ainult väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid. Neil on võime valguse, niiskuse, hirmu, nälja, ärrituse, janu ja muu sellise puhul muuta oma värvust ja mustrit
● Enamik kameeleonidest elab Madagaskaril, Aafrikas (välja arvatud Sahara kõrbes) ja Lõuna-Aasia põõsastel ja puudel. Neid on ka Lõuna-Euroopas. Panther kameeleon Veiled kameeleon Välimus ● Kameeleonide kere on külgmiselt ● Silmad liiguvad teineteisest lapik. sõltumatult, see võimaldab jälgida kogu ümbrust. ● Tangitaolised haardjalad (varbad on rühmiti kokku kasvanud). Silmi katavad poolkerajad laud, ● milles on ainult väike ava. ● Haardsaba soodustab liikumist puudel ja põõsastel. Toitumine ● Kõik kameeleonid püüavad putukaid. ● Saba kasutavad kameeleonid vahel ka haardeorgina saagi tabamiseks. ● Kameeleon liigub okstel ülimalt aeglaselt. Näpitsakujulised varbad
vahel lisanäokilp. ELUVIIS/KOHT enamasti troopilised; hoonetes, pesades; segatoidulised 12. O. Mallophaga – väivilised Eestis ~40 (250) liiki MORFOLOOGIA 0.5 – 11 mm tiivutud; keha lapik; silmad tihti puuduvad. ELUVIIS/KOHT nugivad lindudel ja imetajatel: peremehespetsiifilised; toituvad sulgedest, kõõmast, verest; vastsed sarnanevad valmikuga. 13. O. Anoplura – täilised Eestis ~10 liiki MORFOLOOGIA 1 – 6 mm tiivutud; silmad sageli puuduvad; haardjalad karvadest kinnihoidmiseks; söögitoru eesmine osa toimib pumbana. ELUVIIS/KOHT toituvad peremeeste verest; munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. 14. O. Hemiptera – nokalised Eestis 1250 (1500) liiki 0.5 – 110 mm iminokk, esimene tiivapaar tugevam kui tagumine Lutikalised. Sarnastiivalised 14. SO. Heteroptera – lutikalised Eestis 454 liiki Maismaa taimtoidulised; Vee taimtoidulised; Vee röövtoidulised; Maismaa röövtoidulised; Parasiidid 14. SO
kanadel. Väividel esineb homokroomia, värvuse sarnasus peremehe värvusega. Nii on luigel väivid valged, peoleol kollased. Selline nähtus on loomariigis haruldane. Liikide arv: 3000, Eestis 35-40 liiki. Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 6. Tartru Alamselts: Täilised Anoplura Täid on väikesed (kuni 6 mm pikkused), valkjad või pruunikad, kitsa ja väikese peaga imetajate ektoparasiidid. Karvadest kinnihoidmiseks on neil kujunenud erilise ehitusega haardjalad. Suised on pistmissuised. Täid toituvad peremehe verest. Haava sisse eritavad nad sülge, mis takistab vere hüübimist ja soodustab imendumist. Munad (tingud) kinnitatakse karvade külge. Koorunud vastne areneb vaegmoondega, toitub verest ning kestub kolm korda. Areng kestab 20-25 päeva. Täid hukkuvad umbes +44 kraadi juures. Täid asustavad sagedamini nõrgestunud organisme. Nad on ohtlikud nakkushaiguste, eriti tüüfuse edasikandjatena
annaabi.ee 
