nende vorm ei muutu. Krabiämblikud asustavad väga mitmesuguseid elupaiku ning kõiki taimestikurindeid. Pinnases elavad liigid on tavaliselt väiksemad, tagasihoidliku hallikaspruunika värvusega ning ebaselge värvikirjaga, mis jätab nad taimejuurte või lehekõdu vahel üsna tähelepandamatuks. Eestis on 2016 aasta seisuga kindlaks tehtud vähemalt 37 liiki krabiämblikke ja neid on üldiselt üsna kerge teistest eristada. Krabiämbliklaste kaks esimest jalapaari on muundunud pikkadeks haardejalgadeks, mis saagi haaramiseks on hästi sobivad, kuid jalutamisel kasutavad nad liikumiseks põhiliselt kahte tagumist jalapaari, mis on teistest lühemad. Krabiämbliklaste jalad on külgmise asetusega, mis võimaldab krabilaadset liikumist ka külgsuunas ja tahapoole. Krabiämbliklased ei püüa saaki võrguga, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulanduvad. Mõningad neist on võimelised isegi vastavalt lille värvusele oma värvust muutma
vinanäärme juhad, mille kaudu eritatakse ebameeldiva lõhna ning maitsega vedelikku. Rindmikule kinnitub kaks paari tiibu. Omapärane eestiibade ehitus on moondunud poolkattetiibadeks, kannaosa kõvanenud, sarvjas või nahkjas ning tipuosa kilejas. Tagatiivad kilejad; kasutatakse lendamiseks. Esineb ka lennuvõimetuid liike. Jooksujalad, kuid olenevalt eluviisist võivad eesjalad olla moondunud rööv-, kaeve- või haardejalgadeks, tagajalad hüppe- või ujujalgadeks. Käpad 2-3 lülilised või lülistumata. Tagakeha koosneb 11 üsna liikuvalt ühendatud lülist, millest vaid 2 viimasti on tugevasti redutseerunud. Liikidel, kes munevad on muneti hästi arenenud. Isaste väline suguorgan paikneb 9. suurenenud lülil. Suurim vaegmoondega putukate selts. Kosmopoliidsed. Eestis elab 400 liiki. Selts: Ripstiivalised (Thysanoptera) Pikkus 0,5-5 mm. Värvuselt pruunid, mustad, kollakad või punakad
Kirpvähilised: Ehitus: Kirpvähilised on tillukesed, enamasti 5-15 mm pikkused vähid, kellele on iseloomulik külgedelt lapik ja kõverdunud keha. Ujumisel kasutavad nad tagakeha kolme esimest jalapaari, mille küljes on arvukalt hõljumist soodustavaid harjaseid. Hüppeid sooritatakse tagakeha lõpus paiknevate sabajalgadega. Kirpvähid võivad ka roomata veekogu põhjal või ronida veetaimedel 5 paari rindmikujalgade abil. Rindmikujalgade kaks esimest paari on muutunud haardejalgadeks, nad lõppevad küüniste ehk ebasõrgadega ja nende abil haarab kirpvähk saaki. Kirpvähiliste kehakatted on õhukesed ja tihti isegi läbipaistvad, neil puudub tugev kilp. Pea külgedel paiknevad kirpvähilistel varretud silmad. Kirpvähilistel on kaks paari tundlaid, mis on tavaliselt mõlemad pikad ja varustatud meeleharjastega. Eluviis: Paljud kirpvähilised kaevuvad meeleldi ja kiiresti põhjasetetesse või tuhnivad seal toitu otsides. Mõned liigid kaevavad veekogu põhja tõelisi urge
annaabi.ee 
