1656. aastal müüakse sai kuulsaks oma portreede poolest, millele tema varandus oksjonil odavalt maha. andsid tooni omapärased valguse efektid. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks Ta on maalinud palju autoportreesid. muutus ta kunst, mida piiratumaks Lisaks maalis ta maastikku ning tegeles muutuvad vahendid, seda haaravamaks aga graafikaga. Portreed olid rikkalikud ja tööde sisu, ilme ja meeleolu. Kõige mitmekesised Remprandti parimad tööd haaravamad ja sügavamad tööd loob pärinevad tema elu kahelt viimaselt Rembrandt aastatel 1650-1660. aastakümnelt. Rembrandt piirdus soojade 1663. aastal suri Hendrickje, 1668. aastal tumepruunide, kuldsete ning sügavpunaste Titus. Rembrandti eest jäi hoolitsema tütar toonidega, vahel lisas ka tuhmi sinist ja Cornelia. 1669. aastal suri Rembrandt ometi lõi ta oma maalides rikka ja vaesuses. mitmekesise maailma
järgmiste töödega veelgi laienes ning kasvatas kiiresti tellijate ringi. 1642.a lõpetas Rembrandt oma suurima (3,6 × 4,4 m) ja kuulsaima teose "Öine vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks muutus tema kunst, mida piiratumaks muutusid vahendid, seda haaravamaks aga tööde sisu, ilme ja meeleolu. Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil 1650-1660.a. Arvukalt tekkis portreid, mis kujutasid kunstnikku ennast, H. Stoffelsit, tema venda ja poega. 1662. a. valmib Rembrandti viimane suur grupiportree, mis kujutab Amsterdami kangrute gildi eesistujaid "Staalmeesters". Rembrandti kuulsus vaibus täielikult pärast tema surma, olles valmis teinud 700 maali. Alles XIX saj. hakati tema kunsti hindama ja uuema aja meistrid on temalt palju õppinud
samuti ,,Kristuse ristilt võtmine" aastast 1650 Sarasota muuseumis Ameerika Ühendriikides. Kõikides neis töödes kajastub mingi eriline salapärane rahu ja seletamatu kurbus. Rembrandt otsib ka loodusest troosti. 1640- 1650. aastatel loob ta enamiku oma maastikest, mis on meelolult sügavdramaatilised ja upuvad kõige salapärasemasse heledasse- tumedasse ja kõige rembrandtlikumad neist on võib- olla ,,Maastik tulleveskiga" Washingtonis. Kõige haaravamad maalid maalib Rembrandt oma viimastel loominguaastatel 1650- 1660. Sageli kasutab modellidena Amsterdami juute ka loob Rembrandt arvukalt autoportreesid, maalib elukaaslast Hendrickje Stoffelsit, oma venda ning poeg Titust. 1661- 1662. aastal valmib kunstniku viimane grupiportree ,,Staalmeesters", millel kujutatakse Amsterdami kangrute gildi eestseisust, mis tähistab ühtlasi ka Hollandi grupiportree tippu; imetlust väärib
Hendrickje armulaua osadusest. Samal aastal sai Hendrickje tütre Cornelia (Ricketts 2006: 74). 1656. aastal müüdi Rembrandti vara oksjonil maha. Ta oli sunnitud elukohta vahetama ja kolis Rozengrachti, Amsterdami kõige vaesemasse linnaossa (Raud 2005: 73). Kuid huvitaval kombel ei avaldanud rasked elutingimused mingit negatiivset mõju Rembrandti loomingule; koguni vastupidi tema kunst saavutas ikka suurema sügavuse, hingestatuse ja salapärasuse (Vaga 2004: 588-589). Kõige haaravamad ja sügavamad tööd lõi Rembrandt oma viimasel loominguperioodil- 1650.- 1660. aastail. Arvukalt tekkis nüüd portreid, mis kujutavad kunstnikku ennast, Hendrickje Stoffelsit, kunstniku poega ja venda; tihti kasutas ta modellidena ka Amsterdami juute. Aastatel 1661-1662 valmis Rembrandti suur grupiportree, mis kujutab Amsterdami kangrute eesistujaid. See ,,Staalmeesters'i" nime all tuntud maal tähistab hollandi grupiportree arengu tippu (Vaga 2004: 589). 1663
annaabi.ee 
