* juba eelpool mainitud vesisele tupevoolusele, mis võib patsiendile jääda märkamatuks, lisanduvad * menstruatsioonide vahelised veritsused või sugulise vahekorra järgsed nn kontaktveritsused * pahaloomuse protsessi levides veritsuse episoodid sagenevad ja kestavad kauem, muutudes verejooksudeks * postmenopausis naisel on veritsus esmaseks alarmeerivaks nähtuseks Kaugelearenenud haigusele viitavad: * valud küljes, jalas, olles tingitud närvide, kusejuhade ja vaagna seina haaratusest kasvajalise protsessi poolt * paljud haiged kaebavad valulikule urineerimisele, vere leidumisele uriinis, vere eritusele pärasoolest või kõhukinnisusele. Nimetatud kliinilised ilmingud viitavad kusepõie ja pärasoole haaratusele * kasvaja levikule vaagnas või haiguse taaspuhkemisele viitavad ühe või mõlema jala turse, olles tingitud lümfi- ja veresoonte haaratusest kasvaja poolt * haiguse esmaseks sümptomiks võib olla tugev verejooks või neerupuudulikkusest tulenev
rahaküsimuste peadirektoraat”. Viimase põhifunktsioonid ENP osas on järgmised: 1) Jälgida ning analüüsida majandus- ja rahandusalaseid arenguid Euroopa Liidu naabruspoliitikaga haaratud riikides; 2) Pidada korrapärast majandusdialoogi partnerriikidega; 3) Hallata makromajandusliku finantsabi andmist; 4) Tagada makromajandusliku finantsabi andmise kooskõlastamise rahvusvaheliste finantsasutustega. Enamik EL-i naaberriike on huvitatud ENP-ga haaratusest, sest see poliitika pakub neile mitmeid hüvesid. Viimasteks on: 1) Võimalus osaleda mitmesugustes EL-i meetmetes tihedama poliitilise, majandusliku, julgeolekualase ja kultuurilise koostöö kaudu. 2) ENP pakub temas osalejaile majanduse valdkonnas sooduskaubandussuhteid, osalust EL-i siseturul, täiustatud taristuühendusi EL-iga ja võimalust osaleda erinevais EL-i programmides. Ka on võimalik saada suuremat rahalist ja tehnilist abi. 3) Maksebilansikriisis ENP riikidel on võimalik
päevast mitme nädalani, mõnikord isegi kuu aega. Arvatakse, et inkubatsiooniperioodi pikkus oleneb otseselt sellest, kui pikk on vahemaa primaarse infitseerunud haava ja kesknärvisüsteemi vahel ning mikroobitüve poolt toodetud toksiinide hulgast. Kliiniline pilt 2 Generaliseerunud teetanus. Konvulsiiv-toonilised kokkutõmbed suvalistes lihastes, eelkõige haava lähedal paiknevais. Edasi tekib "lõuakangestus", mis tekib mälumislihaste haaratusest. Patsiendil tekib risus sardonicus, suu avamise ja neelamise häire. Nimetatud sümptom on üks varasemaid, nagu ka higistamine, ärrituvus ja püsiv seljakangestus (opisthotonus). Edaspidi haaratakse kaasa teised lihased, kusjuures iga välisärritus põhjustab valusate spasmide teket. Patsient on täie teadvuse juures. Toksiin kahjustab ka vegetatiivset närvisüsteemi, tekivad südame arütmia, vererõhu kõikumised, tugev higistamine ja dehüdratatsioon. Surm saabub
annaabi.ee 
