inhibiin. Inhibiin avaldab pidurdavat mõju hüpofüüsi eessagarale, mistõttu FSH tase hakkab langema ja seetõttu ei saa hakata arenema teine folliikel. Östradiooli tase järk-järgult tõuseb, saavutab oma maksimumi 12-13 päevaks ja selle tõusu tõttu tõuseb järsult LH tase ja LH tõus kutsub esile ovulatsiooni. Folliikel lõhkeb ja munarakk väljub. Munarakk satub kõigepealt kehaõõnde munajuhade naabruses. Munarakk haarataks munajuha narmastega ja suunatakse munajuhasse. Edasi tekib folliiklist kollakeha ja selle aengut mõjutab nii LH kui ka FSH. Kollakeha hakkab produtseerima kollakeha hormooni. Progesterooni mõjul emaka limaskest viiakse sekretsiooni faasi. Kollakeha produtseerib ka östrageeni. Östrageen ja progesteroon avaldavad negatiivse tagasiside teel mõju adenohüpofüüsile ja kuna FSH tase on madal, siis uus folliikel pärast ovulatsiooni kohe arenema ei
haaramise teooria kohaselt moodustus Kuu Maast kaugel ning sellet sai hulkuv taevakeha, mille Maa gravitatsiooniväli endasse haaras ning Maa-kesksele orbiidile vedas. Paljudel põhjustel on ka rikkumatu haaramise teooria praeguseks hüljatud. Kuu ja Maa kaljude hapnikuisotoobid kinnitavad veenvalt, et need moodustusid Päikesest ühekaugusel, mis kuskil mujal tekkinud Kuu puhul oleks võimatu. Samuti on täiesti võimatu luua mudelit, mile järgi Kuu-suurune keha haarataks Maa-kesksele orbiidile. Nii koletu suur mass lihtsalt ei saa triivida aeglaselt Maa ligi nagu silduv supertanker, kindlasti sööstaks see suure kiirusega vastu Maad või siis riivaks seda ja kihutaks edasi. 1970. aastate keskpaigaks olid kõik senised Kuu tekkimise teooriad ühel või teisel põhjusel ummikusse jooksnud, mistõttu kujunes suisa mõeldamatu olukord, kus kuulsad asjatundjad pidid avalikult üles astuma ja tunnistama, et nad ei tea, kuidas või miks Kuu on oma
Dopamiini ja adrenaliini säilitatakse aksoni otstes paiknevates põiekestes. Amfetamiin muudab normaalolekut kolmel erineval viisil. 1. Amfetamiin jõuab verega ajju ja siseneb dopamiini või adrenaliini neuronitesse tagasihaardevalkude abiga. Närvilõpmetes põhjustab amfetamiin kogu adrenaliini ja dopamiini põiekestest väljutamise. Need neurotransmitterid liiguvad seejärel üle sünaptilise pilu teise raku retseptoriteni, viies signaali edasi. 2. Normaalolukorras haarataks dopamiin või adrenaliin tagasihaardevalkude poolt aksonisse tagasi, ent amfetamiin blokeerib selle protsessi. Normaalolukorras lammutaks dopamiini või adrenaliini MAO, ent amfetamiin blokeerib ka selle protsessi. Kuna kokaiinil seda efekti pole, on amfetamiini mõju kokaiini omast kestvam. Nendel kolmel põhjusel jääb suur hulk dopamiini ja adrenaliini sünapsidesse ja see vahendab jätkuvalt signaale, mis tekitavad eufooriat, naudingu- ja erutustunnet. Soovitud mõju
annaabi.ee 
