Eelistab kindlapiirilisi asju (N.malelaud). 9 minutit vana laps eristab inimese käe teistest objektidest. Väga keerulised objektid ei huvita last. Olemas sünnieelne kuulmine o Lennuvälja läheduses olevatest lastest hakkas lennukit kuuldes nutma ainult 13%, teistest lastest 80%. LIIGUTUSTE ARENG. Vastsündinul liigutused koordineerimata o 2,5 kuuselt teeb kindla suunaga liigutusi o 4 kuuselt haaramisliigutusi o 7 kuuselt hakkab tegutsema 2 esemega. Kõne arengul 2 peamist seisukohta: 1. Lapsed sünnivad valmis kõneaparaadiga, kuid puudub kortikaalne kontroll häälikute üle. 2. Inimese artikulatsiooniaparaat sarnane primaatide omaga. Kõne arengu teeoriaid: 1. Õppimisteooria (Osgood, Skinner) · Keel omandatakse mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu 9 kuuse lapse häälitsused koosnevad peamiselt emakeele häälikutest.
Need lapsed on sageli ülekaalus, nende kõnd on kohmakas ja neil on lampjalad. Need lapsed vajavad ravivõimlemist. O-jalad – väikelapsel jalad ei sirgene, vaid kõverduvad üha enam O- asendisse. Paljajalu käimine soodustab loomulikku arengut Uuringutega on tõestatud, et varases eas paljajalu käimine soodustab beebi jalgade õiget arengut ning samuti üldist lihaste kasvu ja arengut. Seda eelkõige põhjusel, et varvastel on piisavalt vabadust loomulikke haaramisliigutusi teha, mis muudavad beebi jalad tugevamaks ja parandavad nende kordinatsiooni. Tegelikult peaks beebi kandma sobivaid jalanõusid ainult siis, kui ta väljas kõnnib. Rüht = kehahoid = harjumuslik kehaasend rahulolekus, istumisel, liikumisel. Rüht ei ole püsiv ega muutumatu, areneb lapse füüsilise arengu protsessis, sõltudes skeleti seisundist, närvi- ja lihassüsteemist, eluolustikulistest tingimustest ja üldisest füüsilisest arengust. Õige rüht
,,Missugune on summa?" Nii jõutakse mõisteni: ,,Niimitu korda võtsin niimitme kaupa". II tunnil võetakse võrdseid gruppe mitte üksi konkreetselt, vaid kasutatakse juba ka pildikaarte võrdsete hulkadega. Sellel tunnil pööratakse põhitähelepanu väljenditele/küsimustele: ,,Mitme kaupa võtsid?" ja ,,Mitu korda võtsid?" sisu täpsustamisele ja diferentseerimisele. Kasutatakse kinesteetilise taju abi, see tähendab hoogsaid käte liigutusi, mis sooritavad ja imiteerivad ,,haaramisliigutusi". Näiteks: õpetajal on laual 3-me kaupa 4 gruppi kuubikuid. Õpetaja ütleb lastele, et tema hakkab võtma kuubikuid, lapsed aga teevad kohal samasuguseid liigutusi kaasa. Liigutusi sooritatakse hästi hoogsalt ja laialt. Seejuures fikseeritakse mitu korda võeti. Ka selle tunni kehakultuuripaus pühendatakse niisugusele võtmisele (maast). Edasi pööratakse selles tunnis tähelepanu tööle didaktilise materjaliga, mis jaotatakse õpilastele kätte ümbrikutes.