millega saavutatakse säästu käitluskuludes. Tihendamist kasutatakse jäätmete kogumisel, transpordil ja vahepealsel ladustamisel. Täiendavateks eeltöötlemise meetoditeks on purustamine ja pressimine, mida rakendatakse sõltuvalt jäätmete edasise kasutuse või lõppladestuse meetodist. Purustamise eesmärgiks on muuta jäätmed ühetaoliseks, masinkäitluseks või lõppladestuseks (näiteks jäätmete põletamiseks) sobivaks materjaliks. (haamerveski joonis!!) Sorteeritud jäätmeid võib vajaduse korral lõigata peenemaks, selleks kasutatakse giljotiine. Seda tehakse näiteks paberi, papi, plastmassi ja rehvide töötlemisel. (sama joonis) Joonis: Haamerveski skeem Sorteerimisjaamades saab eeltoodud eeltöötlemise tehnoloogiaid omavahel kombineerida, mis võimaldab jäätmevoost automatiseeritult eraldada metallid, klaasi, poleva fraktsiooni, jms. Kõige parem näide sellisest liinist on taaskord haamerveski. 15
Veskid toimub kütuse jahvatamine ja kuivatamine. Kasutatakse trummel-kuulveskeid, haamerveskeid, keskkäiguveskeid ja ventilaatorveskeid. Trummel kuulveskid: 1,5...4 m läbimõõduga, 2...10 m pikkune, rõhtasendis pöörlev soomusplaatidega vooderdatud terastrummel, mis täidetakse 15-25 % ulatuses 20...60 mm läbimõõduga teraskuulidega. Pöörlemiskiirus 0,25...0,45 p/s, erikulumine 70-400 g/t, el.energiakulu 8,5...32 kWh/t. Haamerveski koosneb soomusplaatidega vooderdatud teraskerest ja rootorist, d=0,8...2,6 m, l=0,4...4 m. Rootori pöörlemiskiirus 10...17 p/s. Rootorile on liikuvalt kinnitatud haamrid massiga 5...12 kg, komplektis 20...120 haamrit. Iga 100...800 h (kuni 2000 h). Erikulu 35...300 g/t, el.energiakulu 6...24 kWh/t. Pruunsöe ja põlevkivi jahvatamiseks kasutatakse haamerveskeid, seadistatakse saht- või inertseparaatoriga, kivisöe jahvtamisel tsentrifugaalseparaatoriga.
mõttes võib haamerveskit vaadelda kütusekulu B muutumisel esimest järku aperioodilise lülina ajakonstandiga 100÷250 s. Primaarõhu koguse muutmisel võib veskit vaadelda inertsivaba lülina, kuna veskist väljaviidava jahvatatud tolmkütuse kogus suureneb praktiliselt samaaegselt õhu koguse suurendamisega. Kui samaaegselt primaarõhu kulu suurendamisega ei muudeta kütuse andmist veskisse, siis veskist väljakantava kütuse kogus langeb mõne aja möödudes esialgsele tasemele. Haamerveski omab parimaid dünaamilisi omadusi kütuse etteande B ja primaarõhu koguse VI samaaegsel muutmisel. 62 Dü.a. Qk ptr Veski Kolle Aurustuskontuur
annaabi.ee 
