Hanuka on üks rõõmsamaid pühasid juudi kalendris, kuid selle pidamisele ei pannud alust mitte toora, vaid hoopis üks sündmus juutide ajaloos. Hanuka-pühade ajal süüdatakse küünlaid ja pannakse aknale, sellest on arenenud kaheksa hanuka-küünlajala tava. Purim'i pühaga pühitsetakse jumalikku pääsemist. Püha tähistatakse rikkaliku söömise ja joomisega ning maskides rongkäikude ja purimi-mängudega. Jagatakse purimi-kinke ja küpsetakse moonitaskuid nn haamani-kõrvu. Need ei ole kõik juudi pühad, aga need on kõige tähtsemad. Ajaloo jooksul uskliku juudi riietus on alati erinenud teiste rahvaste omast. Erinevalt argipäeva riietusest , peavad shabati riided olema pidulikumad , otsekui preestri riided , puhtad ja säravad. Näiteks shabati ja teiste pühade ajal kannavad paljud hassidid tavakaabu asemel piduliku karvamütsi shtraiml. Vöö on ka hassidile väga tähtis. Vöö peab olema nii pikk , et ta ulatub kolm korda ümber puusade
Karniisidel võib näha istuvaid alasti noorukeid, kes pole piiblitegelased, vaid on maalitud ilma mingi sisulise põhjenduseta. Rohked alasti figuurid ja meesmodellide kasutamine Sixtuse laemaalingu tegevusprotsessis kinnitavad Michelangelo homoseksuaalsust. Sixtuse kabeli kolmnurksetele võlvisiiludele akende kohal maalis Michelangelo Kristuse eelkäijate figuurid. Peegli abil on hõlbus näha Taavetit ja Koljatit, Juuditit ja Olovernest, Haamani karistust, Vaskmadu. Need võlvinurkade neli maali kujutavad võimukaid stseene Iisraeli rahva ajaloost. Sixtuse lae restaureerimine algas 1980. aastal ning nimekatest restauraatoritest koosneval töörühmal kulus selleks 12 aastat - kolm korda rohkem kui lae maalimine oli Michelangelolt aega võtnud. Ent restaureerimine on tekitanud ka mõningaid küsimusi: mõned eksperdid väidavad, et mustuse eemaldamise käigus kõrvaldati maali pealispinnalt ka Michelangelo viimased, viimistlevad
oma tänulikkust, sest taas kord päästis Jumal oma rahva hävingust. Purimi õppetund on igavene: Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Purim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Estr rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid kõristeid. Kõigil on seljas karnevalikostüümid, kantakse maske ja tavaks on viia sõpradele, haigetele ja vaestele kingiks toitu ja maiustusi Iisraeli messianlikud juudid pühitsevad seda rõõmsat sündmust nii nagu kõik teisedki juudid, oma sünagoogides ja kogudustes. Oma osa on seal ka toidul: kõigile pakutakse maitsvaid kolmnurkseid pirukaid, mida kutsutakse Oznai Haman (Haamani kõrvad). PAASAPÜHA
oli ära peidetud. Kui Joas sai 7-aastaseks, sai ta kuningaks. Algul kummardas ta Jumalat, siis aga ebajumalaid. Jumal kirjutas rullraamatus, et Temast taganemise pärast viiakse Juuda rahvas Paabeli kuninga poolt vangi. Kuningas Joojakim põletas rullraamatu. Kuninganna Ester oli Pärsia kuninganna. Kuningas Ahasveros valis ta välja kõige ilusamate tüdrukute seast. Juutide vaenlane Haaman lasi kuningal juute tappa, kuid Ester astus vahele ja paljastas Haamani pettuse. Nehemaja oli Pärsia kuninga Ahasverose õukondlane, kes elas riigi pealinnas Suuras. Tema läks Jeruusalemma ja ehitas koos juutidega üles Jeruusalemma müürid. Inimesed kõik nutsid ja lugesid Moosese käsuõpetuse raamatut. Hoosea oli iisraellaste põhjapoolse riigi viimane kuningas. Hiskia oli Juuda kuningas, kes uskus väga Jumalat. Ta palus, et karistataks assüürlasi Jumala teotamise eest. Joosia oli Juuda kuningas
kordagi ei nimetata, väljendavad juudid oma tänulikkust, sest taas kord päästis Jumal oma rahva hävingust. Puurimi õppetund on igavene: Jumal tahab päästa oma rahvast nende vaenlaste käest ja viia neid võidule. Vastavalt juutide seadusele ja traditsioonidele on Puurim pidutsemise aeg. See on ainuke päev aastas, kus on käsk ennast täis juua, et kustutada ära mälestus kurjast Haamanist. Iga kord, kui megila (Estr rullraamatu) lugemise ajal nimetatakse Haamani nime, raputavad lapsed müra tekitavaid käristeid. 5.9 PAASAPÜHA Paasa, heebrea keeles pesah, on esimene kolmest Jeruusalemma palverännakupühast. See algab heebrea nissanikuu 15.-ndal päeval ja lõppeb 21. (3Ms 23: 5-8 ). See on nädalapikkune püha, mille esimene ja seitsmes päev on Pühad Päevad, mil igasugune töötegemine on keelatud Paasapühal jutustavad juudid iga kord üle kogu Egiptusest pääsemise loo, selle, kuidas Jumal tõi nad välja
annaabi.ee 
