- Mängija astub sammu ette ja kannab keharaskuse eesolevale jalale - Pall saadetakse lendu randme ja sõrmede kiire sirutumisega - Käed sirutatakse välja, pöidlad osutavad söödu suunas ette - Söödu sihtmärk on kaaslase pea 9)Mängija liikumist palliga nimetatakse põrgatamiseks. 10) 1. Visked korvi alt: - ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise - hüppehaakvise 2.Visked perimeetrilt ehk distantsilt: -ühekäe ülaltvise -vabavise -hüppeltvise (paigalt, söödult ja põrgatuselt) 11)Kaitsemängija liikumine toimub kindlalt kahel jalal tasakaalustatud asendis. Kaitsemängija peab olema alati valmis võtma vaheltlõikeid, blokeerida viset ja meelitama välja ründevigu. Jalad peavad olema põlvest kõverdatult(istumisasendis) ja käed rinnakõrgusel. Jalgadetöö
Mängija peaks olema keskendunud kaitsjale ja korvile, mitte pallile. Palli ei tohiks hoida vöökohast madalamal, vaid kõhu ja rinna vahel. Sellest positsioonist on mängija võimeline viskama, söötma või korvi alla murdma nii vasakult kui paremalt. Visked korvi alt: Korvialuseid viskeid on mitmeid erinevaid, neist põhilisemaid: - ühekäevise liikumiselt-ülalt - ühekäevise liikumiselt-alt - ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise Ühekäe-ülaltvise liikumiselt korvi alt: - Korvile lähenetakse 45 kraadi nurga alt - Vise korvi alt sooritatakse põhimõttel vastasjalg-vastaskäsi ehk vasaku jala tõukelt parema käega ja vastupidi - Vertikaalne, mitte horisontaalne üleshüpe - Üleshüppel kõverdatakse hoojalg põlvest ja rebitakse üles ning just enne hüppe kõrgpunkti saavutamist sirutatakse välja - Viskele minekul hoitakse palli kogu aeg keha lähedal ja paigal, pall on sõrmeotste vahel
lüüakse, palli põrke kõrgusest ja põrkesagedusest. Mida teravama nurga all pall põrkesse lükatakse, seda kaugemale ta mängijast põrkub ja seda kiiremini tuleb liikuda, et pallile järgi jõuda. III. Pealevisked Vise on korvpallimängus kõige tähtsam aga samas ka kõige raskemini õpitav element. Pealeviskeid võib jaotada kahte suurde rühma : - ühe käega visked - ülalt, alt (liikumiselt), hüppelt, haakvise ja hüpitamine. Tänapäeva korvpallis on ühe käega pealevisked levinumad. - kahe käega visked. Korvpalli arenguga on nende osatähtsus jäänud tahaplaanile, va ,,pealt panemine". Viskeid võib jaotada ka vastavalt mängija liikumisele - paigalt, liikumiselt, hüppelt - ja asukohale väljakul - lähi-, keskpositsiooni- ja kaugvisked. [5] 4. EESTI KORVPALLI AJALUGU Esimene ametlik korvpallimäng Eestis toimus 7. juunil 1920. a. Tallinnas, Poeglaste Gümnaasiumi
annaabi.ee 
