SÜNGOONIA US (g/cm3) LIHTAINETE TÜÜP EHEDATE METALLIDE KLASS Kuld Harva oktaeedril. Kuldkollane (Ag Metalne L puudub K 2,5 3 Kõrgetemp. HT Keemiliselt inertne, taotav Au krist; dendriitjad, lisandiga M haakjas T 19,3 kuubiline ebakorrapärased, heledam) kvartsisoontes; soomusjad massid, tihti suletistena kontsentreerub
liitumisvõime, siis mineraal lõheneb läikiva pinnaga plaadikesteks. Lõhenevuspinnad on enamasti paralleelsed kristallitahkudega, vastavalt sellele, kui täiuslikult mineraal lõheneb, on lõhenevus: ¤ülitäiuslik ¤täiuslik ¤keskmine ¤ebatäiuslik Murdepind. Kui mineraalil lõhenevus puudub või kui välisjõud mõjub sellises suunas, et mineraal ei saa lõheneda, siis ta murdub ja tekib murdepind. Murdepinna kujud: karpjas, muldjas, teraline, astmeline, haakjas, pinnuline. Erikaal sõltub m-de keem. koostisest. Kõvadus. Kristallide ja m-de kõvaduseks nim. nende poolt võõrs keha sissetungimisele avaldatavat vastupanu. Mineraalide kirjeldamine Anorgaanilised mineraalid I rühmkond. Ehedad elemendid. Ehedas olekus on maakoores avastatud umbes 30 elementi, peamiselt metallid. Nende kaaluline osatähtsus on väga väike. Sellesse rühma kuuluvad kõik väärisgaasid, erirühma mood. väärismetallid. Väävel S
..kvarts(7)...teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4 Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre. Kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis-pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept) Magmakivimid Liigitamine ränisisalduse ja üldise mineraalse aine sisalduse järgi. Samuti ka terade suuruse. Ränisisalduse järgi ka happelisteks, aluselisteks, ultraaluselisteks. Ränirikkad happelised. Tänapäeval on ultraaluselised laavad väga harvad. Nende moodustamiseks puudub piisavalt kõrgeid temperatuure. Ultraaluselised kivimid (SiO2 30-45%) tumerohelised
b) Mineraali kristalli kuju. c) Mineraali pulbri (kriipsu) värvus d) Mineraalide läbipaistvus. Läbipaistvad, läbikumavad, läbipaistmatud. Islandi paos esineb valguse kaksikmurdumise efekt. e) Läige f) Mineraali kõvadus g) Mineraalide taotavus, rabedus h) Mineraalide lõhenevus. Tüübid: ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. i) Mineraalide murre: kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. j) Tihedust k) Muud omadused: magnetilisus, lõhn, maitse, reageerimine hapetega 44. Mineraalide haabitus e. väliskuju. Mineraalide sümmeetria ning süngoonia ja süngoonia klassid. Esinemisvorm e väliskuju e haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp. Mineraali kristallograafilise kuju klassid süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest
põõsaks, milline ei täida haljastaja poolt soovitud tulemust tihedast madalast igihaljast okaspuust. Seepärast peaks alati mägimändi istutades täpsemalt uurima, millise sordi või alamliigiga on tegemist. Mägimänd on valguslembene ja pügamist kannatav puuliik, samuti saab mägimänniga kinnistada järske nõlvu ja liiva-alasid. Samas on mägimänd asendamatu kuivadel päikeselistel nõlvadel kiviktaimlas, haljasalal, eesaias. Pinus mugo subsp. uncinata (Ramond) Domin - haakjas mänd Paljude morfoloogiliste tunnuste poolest sarnane P. mugo subsp. mugo'ga, kuid kasvab puukujulisena, ühetüvelisena, saades soodsail tingimustel 10... 20 (25) m kõrguseks. Käbid ebasümeetrilised, viltused, 4...6 cm pikad, allapoole suunduvad apofüüsid kandilised, nokakujulised, haakjalt tagasipöördunud püramiidja tipuga. Levinud Püreneedes, Sveitsi Alpides 300-2300 m kõrgusel. Pinus contorta Douglas ex Loudon keerdmänd
annaabi.ee 
