Rassism on maailma vaade, kus rasside vahel ei ole võrdsust. 13. EESTI RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG (õpiku II osast lk 44-47) Rarhvuslik liikumine-rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine. Ärkamisaeg (aeg Eesti ajaloos, mil algas rahvuse teadvustamine, rahvuslikliikumine ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ärkamine) algas Eestis 19. sajandi keskpaigas. Talupojad olid vabad, said talusid osta. Periood kus eestlane haakab ennast pidama samavõrdseks. Kutuuriareng, eestikeelne kirjasõna. Johann Voldemar Jannsen asutas Perno Postimehe. Asutas laulu-ja mänguseltsi Vanamuine, korraldas üldlaulupeo ja oli ärkamisaja algataja. Carl Robert Jakobson oli Eesti kirjameeste president, avaldas eesti keelseid raamatuid, Eesti Sakala väljaandja. Jakob Hurt kogus rahavluulet, oli ärkamisaja liider, üritas Aleksandri kooli rajada. Kõik see tõi Eestis kaasa kultuuri arengut. 14
töölised korraldasi üldstreigi. Sõjavägi ei olnud nõus kaitsma seaduslikku valitsust ning pärast Kapp-Putschi saadetakse Vabakorpused laiali. Sõjaväelased hakkavad moodustama oma parteisid. 1919. aastal loodi Baieris Natsionaal- Sotsialistlik töölispartei (NSDAP). 1921. aastal valitakse Hitler selle partei juhiks. Nende algne mõjupiirkond on Lõuna-Saksamaa. Partei loob ka oma rünnakrühmad - SA (Ernst Röhmi juhtimisel). SA haakab kasutama saksa koloniaalmundreid (liivakarva pruunikad), ning selle järgi saavd nimetuse pruunsärklased. Parteil on oma ajaleht Vökischer Beabachter, mis ilmus iga päev (see näitab, et lugejaskond on suur). Selle toimetaja oli A.Rosenberg, keda peetakse ühtlasi ka ideoloogia loojaks. 1923. aastal Ruhri kriis: prantslased okupeerivad Ruhri piirkonna ja Sakslased vastavad passiivse vastupanuga, mille peale vallandus hüperinflatsioon Saksamaal
hävitanud. Kui Nora vastab, et kui teda ilmas ei oleks siis saaks Helmer rõõmus olla kuid Torvald kurjustas, et jätku säärased lollid juttud kuna sellel pole mingit kasu- Krogstad võib sellegi poolest avalikult teatada mis on aset leidnud ja siis võidaks teda süüdistada naise õhutamises kurjategijaks- ning uuest hala selle üle mis Nora on talle teinud, kas see on tema viis teda tänada sell eest, et ta terve abieli jooksul Norat kätel kandnud. Siis haakab Helmer skeemitama, et iga hinna eest tuleb see asi summutada ja mis temasse ja Norase puutub, siis nad peavad avalikus väljanägema nagu poleks midagi juhtunud kuid ka lapsi ei tohi Nora enam näha. Heliseb uksekell võpatades Helmerit, toatüdruk ilub siis ning teatav, et prouale tuli kiri. Helmer haarab selle ja ütleb, et Nora seda ei saa ning hakkab seda ise läbi lugema. Järgenval tuleb ta sulle muige ja hääles on tunda suurt kergendust, Nora vaatab talle küsivalt otsa ning Helmer
annaabi.ee 
