HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat H2SiO3 SiO3
K-kaalium Br-bromiid HBr-bromiid-vesinikbromiidH Ca-kaltsium F-fluor HI-jodiid-vesinikjodiidH Cr-kroom P-fosfor H2S-sulfiid-divesiniksulfiidH Li-liitium He-heelium H2SO4-sulfaat-väävelH Mn-mangaan I-jood H2SO3-sulfit-väävlisH Na-naatrium Cl-kloor HNO3-nitraat-lämmastikH Ni-nikkel N-lämmastik HNO2 -nitrit-lämmastikusH Pt-plaatina Si-räni H3PO4-fosfaat-fosforH Fe-raud C-süsinik H2SiO4-slikaat-räniH Pb-plii H-vesinik H2CO3-karbonaat-süsiH Sr-strontsium S-väävel = CO2+H2O Sn-stannum O-hapnik Zn-tsink Ne-neoon Cu-kuprum Co-koobalt Au-kuld Hg-elavhõbe Ag-hõbe Mg-magneesium
H2SO4 väävelhape SO42- H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43- H2CO3 süsihape CO32- H2SiO4 SiO32- ränihape (H4SiO4) SiO44- CH3COOH etaanhape CH3COO- 2.Mõisted: a) Mõisted 1) Hape aine, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud vesinikioonideks ja negatiivselt laetud happe anioonideks. 2) Alus- ühend, mis vesilahuses jaguneb positiivselt laetud aluse katioonideks
nelja O aatomiga, moodustades SiO4 tetraeedri. 4. Ränihapped. Ränidioksiid on happeline oksiid. Kuna ta vees ei lahustu, saadakse ränihappe soolasid ränidioksiidi reageerimisel leelistega. Ränihappe sooladest tõrjutakse ränihape tugevama happega välja: SiO2+4NaOH=Na4SiO4+2H2O Na4SiO4+4HCl=H4SiO4+4NaCl Ränidioksiidi reageerimisel leelistega moodustub keerukas ränihapete segu, mille koostist võib avaldada üldvalemiga mSiO2nH2O. Neist tähtsamaiks on ortoränihape m=1, n=2 (H2SiO4), mille soolasid nimetatakse ortosilikaatideks ehk lühidalt silikaatideks. Tuntakse ka metaränihapet ja tema sooli metasilikaate. Metaränihappe valem on (H2SiO3)n, milles n väiksemaiks väärtuseks on 3. Seega on lihtsaima metaränihappe valem H6Si3O9. Ühendit H2SiO3 ja Na2SiO3 tegelikkuses ei esine. Metasilikaatide valem (naatriumsoola puhul) on (Na2SiO3)n ja kõige lihtsamal juhul, kui n=3, saame Na2Si3O9. Ränihapete soolad--silikaadid--on tavaliselt vees lahustamatud
H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 H2SiO3 Ränihape SiO3 Silikaat SULAMID JA KORROSIOON: Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade
Vetikatel pole juuri, neil on risoidid, millega kinnituvad substraadile. Limiteerivad toitained Suhkur on põhiline toodetav orgaaniline aine. Anorgaanilised ained, mida vajatakse: lämmastik (NO3, NO2, NH4, NH3, N2, uurea(kusihape)) fosfor (HPO4 ja H2PO4) väävel (SO4, H2S < mürgine). Osad toitained ei ole limiteerivaks faktoriks kõigile, kui osadele on kriitilise tähtsusega. Näiteks osadele vetikate jaoks räni (H2SiO4) jne. Tüüpiline vetikarakk sisaldab: 40% proteiine, 5% nuklehappeid ja nukeotiide, 40% süsivesikuid ja 15% lipiide. Varieerub olenevalt anorgaaniliste toitainete varust, organismi vanusest, temperatuurist ja päikese valgusest. Fotosünteesi võrrand (võttes abiks lämmastiku ja fosfori): 106 CO 2 + 16 NO3 + HPO4 + 122 H2O + 18 H > C106H263O101N16 P+ 138 O2 Lähtudes võrrandist, järeldame : C:N:P suhe 106:16:1 eksam vb! C:N suhe 6,6:1 CO2/O=1,3
annaabi.ee 
