Eesmärk oli teada saada, kas oleks võimalik formaldehüüdi H 2CO (H-CHO - metanaal, mürgine gaas, mille vesilahus on formaliin kasutatakse desinfitseerimiseks) tekkimine. Koos vesiniktsüaniidiga HCN (mürgine gaas, vesilahus - sinihape) on formaldehüüd üheks peamiseks vahelüliks keeruliste biomolekulide tekkimisel. Küsimuseks oli, kas järgmine reaktsioon võis aset leida ja kui, siis millistel tingimustel: CO2(g) + 2H2(g) H2CO(g) + H2O(g) Arvutiga saadi tulemuseks, et võis küll, ainult juhul, kui neeldus suur hulk energiat. Reaktsioon on endergooniline. Sel põhjusel see reaktsioon spontaalselt ei toimu. Eksergoonilised reaktsioonid, kus energia eraldub, kulgevad spontaanselt. Keemilised reaktsioonid kulgevad spontaanselt, kui: 1) reagentidel on kõrgem potentsiaalne energia, kui produktidel (sel juhul hoiavad produktide aatomid elektrone tugevamini kinni, kui reagentide aatomid)
HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32- 3 -Naatriumkarbonaat H3PO4 Fosforhape fosfaat Ca2+3(PO43-)2 -kaltsiumfosfaat H4SiO ränihape silikaat Mg2+SiO32- 4 -Magneesiumsilikaat Oksiidid-on kahest elemendist koosnevad hapnikuühendid. Valemis on O teisel kohal
Soojusefekt lahustumisel Soolade hüdrolüüs TH – tugev Hape; NA – nõrk Alus; jne… Soola hüdrolüüs seisneb soolade lahustamisel vees toimuvates keemilistes protsessides, mille tagajärjel soola vesilahus saab kas happelise-, alulise- või neutraalse keskkonna. 1. TH + NA -> happeline H+ + Cl- = HCl TH CaCl2 -> Ca2+ + 2CL- H2O -> H+ + OH- Ca+ + 2OH -> Ca(OH)2 NA 2. NH + TA -> aluseline H+ + CO-23 = H2CO NH Na2CO3 -> 2Na+ + CO2-3 H2O -> H+ + OH- Na+ + OH- = NaOH TA 3. TH +TA -> neutraalne H + NO-3 = HNO3 TH LiNO3 -> Li+ + NO-3 H2O -> H+ + OH- Li+ + OH- = LiOH TA
Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO Ca-st oksiidid Cuo + H20 ei toimu Alusclise oksiidi 6. happcline oksiid + vesi —i C02* H20 — korral tekib alus, happelise korral hape. hape H2CO, soa + H.O H2S03 SO, + H20 HaS04 N20i+ H20 2 HN03 Si02, mis on liiva + 6 H20 4 H3PO, komponent, ei reageeri Si02 H20 ci coitnu ränihapet H-eSi03 veega
lahustunud teisi aineid, seda vähem gaasi saab seal lahustuda. Gaaside rõhk on võrdeline tema kontsentratsiooniga. Gaase jagatakse kaheks: 1. gaasid mis veega ei reageeri. 2. gaasid, mis veega reageerivad. (CO2, SO2, NH3, HCl). Segunemise kiirus oleneb difusiooni ja turbulentsuse osasuurusest. Kuna õli ja O2 on mittepolaarsed, siis hapnik lahustub õli-tüüpi vedelikes suhteliselt hästi. Veega reageerivad gaasid(CO2) Kd1 CO2+H2OHCO3+H+ / 3 H2CO (süsihape) Kd-tasakaalu konstant Kd2 HCO3-CO32-+H+ Mõlemas sees H+, kummale poole tasakaalu nihkub, sõltub pH-st. CO2 on rohkem selles vees, kus pH on üle 7 ehk aluseline. Kd1=4,45*107- Kd2=4,69*1011- Mida suurem on Kd, seda rohkem on reaktsioon suunatud saduste tekke sunnas. Negatiised logaritmid: pKd2=6,35 Selle pH väärtuse juures on anutd lähteaine ja saaduse koefitsendid võrdsed. pH
Kui aniooni laeng erineb ühest, siis on võimalik: I Bi3+ + H2O D Bi(OH)2+ + H + I CO32 + H2O D HCO3 + OH <--- happe lisamisel lahuses valdavalt Bi3+ ioonid II HCO3 + H2O D H2CO 3 + OH ?? Puhverlahused Kuna vesinikkarbonaatioon (Kh = 4.8 1011) on palju nõrgem hape kui süsihape Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või (Kh = 4.2 107), siis on süsihape dissotsieerunud palju suuremas ulatuses (viimase aluse lisamisel.
annaabi.ee 
