14 toodud skeemidel on kaks ühesugust anumat, mis on täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind liivapinnaga. Ilmselt on mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. Järelikult on efektiivpinge 39 h - h w = h ( - w ) = h kus ' on pinnase heljundmahukaal. Kui valada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1w ja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 on esitatud kogu-, neutraal- ja efektiivpinge jaotus pinnasekihis, juhul kui -u hk
väiuuring proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1. Veeküllastusaste Sr näitab kui suur osa poore heljundmahukaal ehk efektiivmahukaal. Kui valada 1-e anumasse juurde vett
lüüakse pinnasesse, mõõdetakse seejuures jõudu. Dünaamiline penetr on veega täidetud. Veemaht= gw / w. Sr = gw /(w*Vp) = gw/(w*Vt*e) kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab suuruseni h+h1w ja rõhk poorivees on
mõõdetakse löökide arvu. =(g w*s) / ( w*gt*e) =(w*s) /(e*w). 0
mõjuta otseselt pinnase käitumist ja seetõttu nimetatakse neutraalpingeks. Joonisel 3.14 toodud skeemidel on kaks ühesugust anumat, mis on täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind liivapinnaga. Ilmselt on mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. Järelikult on efektiivpinge kus ' on pinnase heljundmahukaal. Kui valada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1wja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. 10 Joonisel 3
n o rm a a lp in g e se lg ita m ise k s toodud skeemidel on kaks ühesugust anumat, mis on täidetud ühesuguse kõrguseni liivaga. Mõlemas anumas ühtib veepind liivapinnaga. Ilmselt on mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw. Järelikult on efektiivpinge h - h w = h ( - w ) = h kus ' on pinnase heljundmahukaal. Kui valada ühte anumasse juurde vett kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab seal suuruseni h + h1w ja rõhk poorivees on hw + h1w. Efektiivpinge järelikult ei muutu. Kui teise anumasse vee asemel lisada näiteks terasplaat, mille mass on võrdne lisavee massiga esimeses anumas, siis kogupinge on sama kui esimeses anumas. Poorivee rõhk plaadi lisamisest ei muutu ja järelikult teises anumas on efektiivpinge anuma põhjal h' + mplaat. Joonisel 3.15 -u hk z p in n a s e v e e t a s e
annaabi.ee 
