Eestis pole ühtegi linnugripi juhtumit inimesel tuvastatud. Joonis 4. Linnugripi viiruse H5N1 levik maailmas [15] Joonis 4. Näeme tumepunases riike, kus H5N1 on tapnud inimesi, kodu-ja metslinde. Tavalises punases on riigid, kus linnugripp on tapnud ainult linde. SEAGRIPP Seagripp on haigus, mida põhjustab eeskätt sigade seas leviv gripiviirus, nn seagripiviirus. Seagripi tekitajana on tuvastatud C-viirust ning A-viiruse tüvesid H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 ja H2N3. Seagripp on sigade seas võrdlemisi tavaline nakkushaigus ja vaatamata suhteliselt kergele kulule (suremus 1...4%) põhjustab loomakasvatajatele märkimisväärset majanduslikku kahju. Seagripiviirus võib harva nakatada ka inimesi, tekitades inimgripiviirusega sarnased sümptomid. [5] Aprillis 2009 sai alguse esmalt seagripi nime all tuntud gripipuhang, mida põhjustab inimeselt inimesele nakkav A(H1N1) tüüpi viirus
· villid ja haavandid harjal · jalgade turse, punakad laigud jalgadel · verevalumid seroos-ja limaskestadel, kõhurasvas · verevalumid ees- ja pärismaos · Haiguse läbi põdenud linnud jäävad 1-3 nädalaks viiruse eritajaks. · · · Diagnoosimiseks kasvatatakse viirust kanaembrüos SIGADE GRIPP Eristatakse 4 tüve. H1N1, H1N2, H3N1, H3N2 Haigestumus kõrge, suremus madal · A gripiviiruste levik põhineb nn hit and run (löö ja jookse) taktikal, esmalt põhjustab viirus ägeda nakkuse ja levib edasi järgmisesse peremehesse. Selline viirus paljuneb kiiresti, levib kergesti elutähtsatesse organitesse ja põhjustab koekahjustus. · Sigade gripp on levinud kogu maailmas · Sagedamini esineb haiguspuhanguid külmadel aastaaegadel
Dif.diagnoos: Newcastle’i haigus, larüngotrahheiit, mürgistused. Orthomyxoviridae -> Perekond – Perekond – Influentsaviirus A -> Sigade gripp e. sigade influentsa SI on kergesti nakkav sigade viirushaigus. Haiguse tekitajaks on sigade gripi viirus (SIV), mis kuulub A-tüüpi ortomüksoviiruste hulka. SIV-d jagunevad viiruse pinnal paiknevate valguliste struktuuride hemaglutiniini ja neuraminidaasi alusel alatüüpideks, enam levinud on alatüübid A/H1N1, A/H3N2 ja A/H1N2. Sigade hingamisteedes paiknevad retseptorid on võimelised siduma sigade, lindude ja inimese gripiviiruseid. Siit tulenebki asjaolu, et sead võivad olla n.ö. „segamisnõuks", kus nimetatud gripiviiruste kohtumisel võivad tekkida uued tüved. Levik: Otsese või kaudse kontaktiga. Haigestumus võib karjas ulatuda 100 %-ni, suremus tavaliselt madal. Viirus on zoonootiline ja levib endeemiliselt. Võib nakatada ka veeolendeid. Patogenees: Infektsioon on subkliinilisest vormist akuutse vormini
annaabi.ee 
