1. Esimese jagunemisega tekkib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma. 2. Kummaltki pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks. 3. Ühel poolusel kolmest tekivad sünergiidid ja munarakk. 4. Teisel poolusel tekuvad antipoodid. ÕIEVALEM JA ÕIEDIAGRAMM • Tupp (calyx) –Ca; kroon (corolla) –Co; tolmukkond (androeceum) –A; emakkond (gynaeceum) –G; lihtne õiekate (perigonium) –P. • Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline. • Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~. • Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes ÕISKI Õied kinnitunud teljele või teljestikule. Kandelehed –õisikutelje sõlmekohtades paiknevad fotosünteesivõime kaotanud lehed
exedra vt. apsiid; ekseeder ruum, mis elamus või palestras avaneb ühest küljest sammaskotta või õue foorum (lad.k. 'turuplats'), Rooma linnade kultuuri- ja poliitilise elu keskus (rahvakoosoleku- väljak, õigusmõistmiskoht, tähtsamate templite asukoht forica, latriin avalik (mitmekohaline) käimla fossa vallikraav Rooma castrumi vallumi ees frigidaarium jaheda veega pesemisruum antiikaja termides gradus trepiastmestik (nt. Rooma teatris), ka pikkusmõõt 0,74 m gynaeceum naiste ruum Rooma elamus haruspex ennustaja, kes lähtus ennustamisel looma maksa ja sisikonna väljanägemisest haruspicina looma (tavaliselt lamba) sisikonna ja maksa järgi ennustamine, mida teostas haruspex horreum laohoone vilja hoidmiseks (mitm. horrea) hortus siseõu (-aed) Rooma elamus hüpokaust keskküttesüsteem, mille puhul küttekoldes tekkinud põlemisgaasid juhiti kanalite kaudu eluruumide või termide põrandate alla või seinte taha
suureneb ning jaguneb 3 korda mitootiliselt: ◦ Esimese jagunemisega tekib 2 tuuma, mis liiguvad kummalegi poolusele ja jagunevad seal veel kaks korda – kummalgi poolusel 4 tuuma ◦ Kummalti pooluselt 1 tuum liigub raku keskele ja need ühinevad lootekotiks ◦ Ühel poolusel kolmest tuumast tekivad sünergiidid ja munarakk ◦ Teisel poolusel tekivad antipoodid Õievalem ja õiediagramm Valemis: ◦ tupp (calyx) – Ca; kroon (corolla) – Co; tolmukkond (androeceum) – A; emakkond (gynaeceum) – G; lihtne õiekate (perigonium) – P ◦ Kahesuguline, emasõis, isasõis, aktinomorfne, sügomorfne, asümmeetriline ◦ Õieosade arv näidatakse numbriga Ca5, Co6; kui õieosasid palju (>12) märgitakse ∞ või ~ Diagramm on õie projektsioon, näitab õie osade olemasolu ja arvu ning asetust üksteise suhtes Õisik • Õied kinnitunud teljele või teljestikule • Kandelehed – õisikutelje sõlmekohtades paiknevad