Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11
ja varju Aeglaskekasvuga aga pikkaealine Pruun raunjalg ASPLENIUM trichomanes 30 cm pikkad Click to edit Master text styles Kuiva ja valgust taluv Second level liik Third level Fourth level Looduskaitse all olev Fifth level taim Harilik kolmissõnajalg GYMNOCARPIUM dryopteris Roomav risoom Click to edit Master text styles Lehed rõhutavad Second level kolmnurka Third level Varjulisse kohta Fourth level parasniiskesse mulda Fifth level Läik-sõnajalg DRYOPTERIS goldiana Leheroots 40 -50 cm Click to edit Master text styles Niiskemat kõdurikast
Aasnelk ( Dianthus superbus) ,(nelgilised), LK3 Kuninga-kuuskjalg ( Pedicularis sceptrum-carolinum), (mailaselised), LK3 Siberi võhumõõk ( Iris sibirica), (võhumõõgalised), LK3 väike vesikupp, Nuphar pumila; valge vesiroos, Nymphaea alba; väike vesiroos, Nymphaea candida mets-vareskold, Diphasiastrum complanatum nõmm-vareskold, Diphasiastrum tristachyum harilik ungrukold, Huperzia selago Karukold, Lycopodium clavatum Paas-kolmissõnajalg, Gymnocarpium robertianum Eesti soojumikas, Saussurea alpina subsp. Esthonica Soomukad, Orobanche Põdrajuure-soomukas Ohakasoomukas Suur soomukas Tumepunane neiuvaip, Epipactis atrorubens Laialehine neiuvaip, Epipactis helleborine Soo-neiuvaip, Epipactis palustris Kahelehine käokeel, Platanthera bifolia Rohekas käokeel, Platanthera chlorantha Kahkjaspunane sõrmkäpp, Dactylorhiza incarnata Hall käpp, Orchis militaris Roosa merikann, Armeria maritima subsp. Elongata Aas-karukell, Pulsatilla pratensis
Risoom lühike ja paks nagu kahel eelnevalgi sõnajalal. Lehed kuni 0,6-1 m pikad, tumerohelised, suvehaljad. Lehed tugevalt allapoole kaardunud, pehmed, lehterja kimbuna. Leherootsul pruunid sõkalsoomused. Lehelaba alumises osas kolmeli kuni neljali sulgjas, lehekesed pikalt teritunud. Eoskuhjad suured, eoseid kannab juulis augustis. Kasutamine: Risoomi ekstrakt oli kasutatav paelusside vastase ravimina. HARILIK KOLMISSÕNAJALG Gymnocarpium dryopteris. Sugukond naistesõnajalalised Kasvukoht: varjukates leht-, okas- ja segametsades: laane- ja salumetsas. Madal mitmeaastane suvehaljas eostaim. Lehed kuni 40 cm pikad, kevadel erksad helerohelised, rõhtsa asetusega, üldkujult kolmnurksed nagu kilpjala lehed. Leherootsul üksikud pruunid sõkalsoomused. Eosed valmivad juulist septembrini. Taim paljuneb risoomi abil vegetatiivselt ja ka eostega.
(II) boniteet ja kuuluvad ka puidukvaliteedilt parimate hulka. Kuusikute keskmine kõrgus võib ulatuda 35.....40 meetrini ja tagavara kuni 800 tm ha-l. Alusmets hõre või keskmise tihedusega, esineb h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. pihlakas, h. sarapuu h. vaarikas ja pajuliigid. Alustaimestik liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, vähem esineb leselehte, metskastikut, h. laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt
annaabi.ee 
