Mõlema Edda materjal pärineb suulisest rahvapärimusest ja on mingil määral mõjutatud kristlikust maailmapildist. Noorem Edda koosneb 4 osast: proloog, Gylfaginning, Skáldskaparmál ja Háttatal. Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormis. Skaldid (poeedid) kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest. Hiljem
12. Noorem Edda, autor, erinevus vanemast saagast, põhiteemad. Noorema Edda aurotiks on Snorri Sturluson, Vanemal Eddal puudub autor. Noorem Edda koosneb 4 osast: Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel, milles käsitletakse mütoloogiat ja poeetilist keelt, eriti heitisid ja kenningeid. Háttatal on 102 stroofist koosnev näidisluuletus, mis ülistab Norra kuningat Håkonit ja jarl Skúlit. Luuletuses demonstreeritakse 100 erinevat värsivormi. Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast
minevikunähtuste “mikroskoopilisele” uurimisele. Alates 1980. aastatest leidnud järgijaid mitmel pool maailmas. Mikroajalugu ei ole tingimata piiratud vaid kultuuriajalooga, ent praktikas on peamised edendajad olnud kultuuriajaloolased. ☼ sünekdohhi printsiip:terviku asemel osa uurimine ☼ detaili kohta teha üldistusi ☼ tüüpiline rand: uurida erakordseid juhtumeid, mis on erakordselt uuritult haruldane + tüüpiline ☼ Carlo Ginzburg Sigurður Gylfi Magnússon, István M. Szijártó, What is Microhistory? Theory and Practice (2013) ☼ kuhu mikroajalugu on suundumas, kasutamatud võimalused ja piirid Carlo Ginzburg ☼ üks esimesi, kes võttis kasutusele ”mikroajalugu”, teoreetik ☼ mikro - viitab meetodile, analüütilise detailsele lähenemisviisile “Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm”(1976) ☼ 20. saj bestseller: juhtumuuring, 16. saj möldrist, kohtuprotokollide allikad
annaabi.ee 
