tõusu ulatus vaatlusaluste rektaaltemperatuur järk-järgult tõusis ja stabiliseerus 37,3 ° C juures. sõltub eelkõige Seevastu samades tingimustes, kuid 75% VO2max korral stabiliseerus nende rek- töö intensiivsusest, taaltemperatuur alles 38,5 ° C tasemel. välistemperatuurist Peale töö suhtelise intensiivsuse mõjutab kehatemperatuuri tõusu ulatust pin- ja õhuniiskusest gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse suhtelise intensiivsuse puhul tõuseb rektaaltemperatuur seda enam, mida suurem on õhuniiskus. See on seletatav asjaoluga, et õhuniiskuse suurenedes väheneb higi aurustumine keha pinnalt, seega väheneb ka aurustumisega kaasnev soojuskadu. TREENITUSSEISUND
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 67 3.6. REAKTIIVVÕIMSUSE KOMPENSEERIMISÜLESANDE HIERARHIA Kompenseerimisseadmete optimaalse paigutuse ülesanne peaks võimaldama määrata nende summaarse võimsuse ja ka jagunemise võimalike paigaldus- kohtade vahel kogu elektrisüsteemis. Kui ülekandevõrgul võib olla sadu sõlmi, siis igast sõlmest toidetakse oma- korda üsna suure sõlmede arvuga jaotusvõrke. Kompenseerimisseadmete pai- gutuse ülesanne kogu elektrisüsteemi võrkudes peaks üldjuhul seisnema nende seadmete optimaalse võimsuse määramises igas võimalikus sõlmes. Samal ajal tuleb arvestada, et pinged on suuresti sõltuvad reaktiivvõimsusest. Pinget reguleeritakse aga põhiliselt koormatult reguleeritavate trafodega toite- alajaamades. Saadakse ülesanne, milles tuleb samal ajal lahendada reaktiiv- võimsuse kompenseerimise ja pinge reguleerimise probleem. See on äärmiselt
nast ega teisi lüüa. Ärge lubage tal käsutada inetuid sõnu. Selles vanuses on lapsed juba teadlikud oma võimetest kult. ning oskustest. Edu peavad nad omaenda tubliduse ning pin- 74 NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 75 gutuse tulemuseks, ebaedu kirjutatakse aga meelsasti häiriva- da erilist kiindumust vastassugupoolest vanemasse. Selline spetsiifiline te välismõjude arvele. Oma edu või ebaõnne õpivad lapsed huvi on tingitud sellest, et umbes viiendal eluaas- Huvi enda tal hakkab hindama tugiisiku tagasiside kaudu. Oluline on anda asjade laps ennast identifitseerima samast sugupoolest seksuaalsuse vanemaga.
uuesti selili. Joonis 9.1. Hingamisteede vabastamine 140 esmaabi Joonis 9.2. Kunstlik hingamine mida kasutatakse abivahendina otsese 45 cm allapoole. Südamemassaazi suu-suu-kontakti vältimiseks. tehakse tugevate tõugetega sageduse- ga 60 korda minutis. Massaazi iga lii- Kunstliku hingamise tegemise sage- gutuse ajal peab olema pulss elustata- dus on täiskasvanul 12, lapsel 20 ja va suurtel arteritel tuntav. imikul 30 korda minutis. Kunstlik- ku hingamist tehes tuleb kontrollida Nii üksinda kui ka kahekesi elustades kannatanu pulssi kaela ühisunearteril. tehakse vaheldumisi kaks kunstlik- Kui pulss on olemas, jätkake kunstliku ku hingamist ja 15 südamemassaazi hingamise tegemist kuni kannatanu tõuget, seega on kunstliku hingamise
annaabi.ee 
