16. Kuldne kesktee aurea mediocritas 17. Kuni hingan, loodan dum spiro, spero 18. Kus hundist juttu lupus in fabula 19. Kuula, vaata, vaiki audi, vide, sile 20. Kõik, mis mul on, kannan endaga kaasas omnia mea mecum 21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27. Miski ei õitse igavesti nihil semper floret 28. Mõtlen, järgelikult olen olemas cogito, ergo sum 29. Naeruga kombeid parandama castigare ridendo mores 30. Naine on hinge surm femina mors amina 31. Olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 32. Pane tähele nota bene 33
43) Nota bene! pane tähele! 44) Nihil semper floret - miski ei õitse igavesti 45) Labor omnia vicit töö võidab kõik 46) Homo additus naturae - inimene on looduse täiendus 47) Facio ut facias - teen selleks, et sina teeksid 48) Faber est suae quisque fortunae - igaüks on oma õnne sepp 49) Ex ore parvulorum veritas - laste suust kuuleb tõtt 50) Do ut es - annan, selleks et sina annaksid 51) Docendo discimus - õpetades õpime 52) Dies diem docet - päev õpetab päeva 53) De gustibus non est disputandum maitse üle ei vaielda 54) Cujus regio, ejus religio kelle maa, selle usk 55) Citius, altius, fortius kiiremini, kõrgemale, tugevamini 56) Audi, vide, sile - kuula, vaata, vaiki 57) Ascultare disce! - õpi kuulama! 58) Aut vincere, aut mori - kas võita või surra 59) Cibi condimentum est fames - kõige parem kokk on nälg 60) Cognosce te ipsum - tunne iseennast
Vaja on mitte sõnu, vaid tegusid. Non verbis, sed factis opus est. XXXV. Rutta aeglaselt! / Tasa sõuad, kaugele jõuad. Festina lente! XXXVI. Veinis on tõde, vees on tervis. In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. Aqua profunda est quieta. XLVI. Kui tahad olla armastatud, armasta (ise). Si vis amari, ama. XLVII
Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg. Cogitationis poenam nemo patitur kedagi ei karistata mõtete eest. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Concordia parvae res crescunt, discordia maximae dilabuntur üksmeeles kasvavad väikesed asjad, lahkhelides lagunevad suuredki. Conscientia mille testes südametunnistus võrdub tuhande tunnistajaga. Contaria contrariis curantur vastandit ravitakse vastandiga. D De gustibus non est disputandum maitsete üle ei vaielda. De mortuisveritas surnute kohta tõde. Donec eris felix, multos numerabus amicos; tempora si fuerint nubila, solus eris kuni oled õnnelik, on sul palju sõpru; kui aga tulevad rasked ajad, jääd üksi. Dulce est sociou habuisse malorum meeldiv on omada õnnetuses kaaslasi. Durum patienta frango raskuse võidan kannatlikusega. E
söök olla mulle vastumeelne. Selline mõnutunne jääb subjektiivseks, sõltuvaks minu meeleoludest ja vajadustest. Seejuures ei ole meil mingit üldist mõõdupuud tunnete üle otsustamise jaoks. Aga äkki on olemas teisi valdkondi, kus üldised põhimõtted on võimalikud meie tunnete üle otsustamiseks? Selline valdkond on õpetus ilusast (esteetika). Kui ma kelleltki ei nõua, et see, mis mulle maitseb, peaks ka kellelegi teisele maitsema (de gustibus non est disputandum), väidan ma - kuigi mitte samasuguse otsustavusega kui teoreetiliste ja moraalsete otsustuste puhul, et see või teine objekt peaks samamoodi ka teistele meeldima. Kes sellega nõus ei ole, seda kaldun ma pidama "maitsetuks". Siit ka ülesanne, mille Kant oma "Otsustusvõime kriitika" esimeses osas ette võtab: esteetilise otsustusvõime kriitika (kusjuures siin on esteetikal tavapärane tähendus, mitte nii nagu "Puhta mõistuse kriitika" "transtsendentaalsel aisteetikal)