Inge Org H. Gustavsoni raamatust ,,Meditsiinist vanas Tallinnas" (Tallinn, 1969, kirjastus ,,Valgus") See pealkiri jäi kirjanduse nimestikuga tutvudes kohe silma. Keskaja eluolustik, mis kahtlemata on seoses inimeste tervisega, on huvipakkuv. Suurt osa selle teema valimisel mängis ka ilmselt minu isiklik huvi kõige tervishoiuga seonduva vastu. Teoses annab autor kõigepealt ülevaate vana Tallinna üldisest sanitaarsest olukorrast. Ajapiirid jäävad 14.sajandi ja aasta 1816 vahele.
No ja ajapikku tulevad ka kõik teised, sest nii on huvitav ja hariv. Töökasvatus on see, millest meie ühiskonna lastel puudus on. Vanasti, kui elati mitu põlvkonda koos, oli iseenesest mõistetav, et lapsed said näha, kuidas vanemad ja vanavanemad tööd tegid. Nüüd tegeleb sama õpetuse ja kasvatusega waldorfkool. Lisaks eelpoolkirjeldatud tegevusele, toimub nendes koolides ja lasteaedades ka loomulikult tavamõistes õppetegevus. Tsiteerin Gustavsoni raamatus väljatoodud õppekorraldust: Õppimine toimub tsüklite kaupa, mis tähendab seda, et kuni neli nädalat on hommikuti kaks esimest tundi samale teemale pühendatud. Koolis õpitakse: kirjutamist emakeelt grammatikat ajalugu maateadust matemaatikat inimeseõpetust loomaõpetust taimeõpetust füüsikat keemiat Lasteaias on paljud õppeained samad, kuid lihtsamal kujul. Lisaks toimuvad nn. põhitunnid, sest
esmapilgul praktilise kallakuga distsipliinid, mida toonastes ülikoolides loeti, olid siiski pigem teoreetilised arst oma töös otseselt ravimitega kokku ei puutunud, selleks olid apteekrid jms. Küll oli arsti tööks ravimeid ,,välja kirjutada" (seega pidi ta teemaga kursis olema). Keskajal tegelesid farmaatsiaga apteekrid, ,,rohumüüjad", kõikvõimalikud rändkaubitsejad ning rahvameditsiin (sellest võib eesti keeles pikemalt lugeda Heino Gustavsoni raamatust Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a. (1972)). Keskaja lõppu markeerib ka farmakoloogia ajaloos Paracelsus (vt ka ptk 6). Tegemist oli reformatsiooniajastu inimesega, kes püüdis põhimõtteliselt mineviku autoriteetidele ja teooriatele selga keerata (siinkohal tekkis tal ilmselt ka vajadus eksperimentaalselt oma uudseid lahendusi katsetada). Paracelsus ei jätnud humoraalteooriat täiesti maha, kuid ta 13
annaabi.ee 
