tööandjate organisatsioonide ja teiselt poolt töötajate organisatsioonide vahel ning tunnustada kollektiivsete meetmete võtmise õigust. Rõhutas Euroopa sotsiaalõiguste komitee, et „üldiselt on seaduslik luua kollektiivläbirääkimistel töötingimuste suhtes kohaldatavaid õigusnorme. Sellise süsteemi puhul võib juhtuda, et tööandjaid koheldakse erinevalt sõltuvalt sellest, kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte.” Komitee viitas Gustafssoni kaasusele ja jätkas: „Selline järeldus võib minna vastuollu artikliga 5, ent üksnes juhul, kui see puudutab ühinemisvabaduse tegelikku sisu.” Antud juhul ei suudetud tõendada, et seda vabadust oleks piiratud rohkem kui kollektiivläbirääkimiste süsteemi tõhususe ja sidususe tagamiseks vaja. Euroopa Liit Üldiselt peetakse laiendamist tööõiguse seaduslikuks vahendiks, mille abil saab tagada tööandjate võrdsed tingimused ja töötajate miinimumkaitse.
(liberaalne mudel); 2. lähtuda ideest, et ajakirjandus peab tagama kõigi gruppide, sh vähemuste hääle jõudmise avalikkusesse (sotsiaalse vastutuse mudel); 3. ajakirjandusel on positiivne, inimest kasvatav ja hariv roll (nõukogude mudel); 4. allutada ajakirjandus kontrollile, mille abil tagatakse, et destruktiivsed ideed ei jõuaks avalikkusesse (autoritaarne mudel). kas võib olla liiga ideoloogiline liigitus? Gustafssoni ja Weibulli (1997) meediakanalite süsteemist ja nende kasutusest lähtuv empiiriline liigitus: Euroopas on eristatav lehelugemise alusel n-ö põhja-lõuna telg, mille puhul Skandinaavia riikides on igapäevane lehelugemine kultuuri loomulik osa, kuid lõunas mängivad ajalehed laiade hulkade jaoks väikest rolli. kas skandinaavialikku lehelugemiskultuuri peetakse kvaliteetsemaks? > idee edasiarendus Hallin ja Mancini (2004): meediasüsteemi struktuur, ajalooline
on pärit Ulf Nilssoni ja Eva Erikssoni raamatutest väikesest riukaid täis küülikutüdrukust, kes igas olukorras leiab tuge oma healt suuremalt vennalt. Nii filmi kui teatri puhul tekib raamatute ümbertegemisel teatud probleeme. "Raamat oli ikka parem" on üsna sageli antav hinnang, kuid ülaltoodud näidete puhul on animatsioon jutustustele veelgi sära lisanud. Raamatud Alfonsist ja tema üksikisast seostuvad praegu ühevõrra palju nii näitleja Björn Gustafssoni rahuliku ja pikaldasevõitu jutustajahääle kui Gunilla Bergströmi illustratsioonidega. Nagu mujalgi maailmas samastub joonisfilm mitmeski mõttes Disneyga. Ning muidugi armastavadROOTSI lapsed piilupart Donaldit, Dumbot, Aladdini ja Mowglit, kuid nende ameerika mammutfilmidega võrreldes läheb rootsi joonisfilm oma teed. Täispikki joonisfilme on Rootsis valmistatud vähe, näitena võiks siin tuua Per Åhlini "Reis Melonia
annaabi.ee 
