siiski paremaks koguneda parvekestesse, mis kaovad suurveest üleujutatud luhtade avarustesse. Koelmute otsingul võivad haugid tungida jõgesid, ojakesi ja isegi kraave mööda kaugele ülesvoolu. Esimestena asuvad rändele isased, peatselt järgnevad emased. Enne kudemist tulevad koelmule maad kuulama üksikud haugid, valdavalt isased. Nad ujuvad aeglaselt, vahetevahel peatudes, väldivad varju ja tuuliseid kohti. Rootsi kalateadlaste Eric Fabriciuse ja Karl-Jakob Gustafsoni andmeil võtavad isashaugid koelmul kohtudes sageli ähvarduspoosi: tõmbavad selja kumeraks, ajavad uimed (eriti paarisuimed) ja lõpusekaane alt välja ulatuva nahakurru kidekile laiali ning avavad natuke suu. (Olgu lisatud, et ähvarduspoos võetakse sisse mitte ainult koelmutel, vaid ka kodus, oma toitumisterritooriumil võõrast liigikaaslast kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest eluaastast
Näiteks riistvarapõhisel sünkroniseerimisel on levinud lukustuste //lock// ja barjääride //barrier// kasutamine, tarkvarapõhine sünkroniseerimine toimub kas ühiskasutusmälu või spetsiaalsete ühiskasutusmälu käskude (RMW-käskude //readmodify- write//) abil. 37. Gustafson-Barsise seadus, selle võrdlus Amdahli seadusega (rööpsüsteemide korral). Kuivõrd suurt efekti võib saavutada rööptöötluse rakendamisest, seda saab hinnata Gustafsoni (Gustafson-Barsis) seaduse (1988) abil. Gustafson tuli järeldusele, et ülesanded, kus esineb mahukaid korduvaid andmekogumeid on hästi rööbistatavad. Kui rööbistatud programmi töödeldakse p protsessorist koosnevas süsteemis, siis infotöötlus kiireneks selles SG(p) korda, st: SG(p) = g + p×(1-g) = p + (1-p)×g, kus g – jadamisi täidetava (mitterööbistatava) osa suurus programmist, parameeter g võib omada arvulisi väärtusi vahemikus 0 kuni 1
süsteemis (p↑), kuid samas jääb programmi mitterööbistatava osa (g) suurus muutumatuks (g = const.). Mida mahukam on töödeldav ülesanne, seda suuremat jõudlust on rööptöötlusel võimalik saavutada. Programmi rööbistamise läbi saavutatavat kiirendust (S A (p)) hinnatakse sageli ka Amdahli seaduse abil: Tuleb arvestada, et programmi rööptöötlusel p protsessori abil on saavutatav arvutuslik kiirendus Gustafsoni reegli alusel arvuliselt märksa suurem (optimistlik hinnang), kui Amdahli reegli järgi (pessimistlik hinnang) leitu. 38. Rööpsüsteemide skaleeritavus. Lk 118 39. Tegumi teralisuse olemus. Tegumi teralisus (G) iseloomustab seda, kui palju aega tegumis kulutatakse tegumi töötlusele (Tt) ja kui palju aega andmevahetuseks (Te) teiste tegumitega Peeneteraline rööpsus 1. Infoedastuste vahel viiakse läbi suhteliselt väikeses mahus infotöötlust. 2
annaabi.ee 
