tähtsate ühiskondlike sündmuste laialdane eepiline reprodutseerimine. A. N. Tolstoi teaduslik-fantastilistele romaanidele on omane keerukas haarav intriig, konfliktide teravus, tegevuse dünaamilisus. Kirjanik on osanud oma teoseid tõeliselt huvitavaks teha, mille tulemusena on nad võitnud lugejate poolehoiu. Romaan «Aeliita» on üles ehitatud huvitavale seikluslikule intriigile, planeetidevahelise ühenduse haaravale tehnilisele probleemile. Romaani peakangelane Gussev on energiline vene inimene, kes viib Marsi rõhutud rahva ülestõusule. Temaga algab galerii A. N. Tolstoi poolt järgnevatel aastatel loodud kartmatute, vabadustarmastavate revolutsioonivõitlejate kujudest. Gussev on autorile kallis kui kaasmaalane, kes ihkas nii väga kodumaale jõuda. Kodumaaigatsus läbib kogu romaani. Just see tunne määrab kindlaks teose poliitilise sisu, ta realistlikke jooni. Kõhkleva, esialgu ainult oma eluteed kindlaks määrava inimese kuju on andnud A. N
Ühefaasiline trafo Elektrimasinad Aruanne Juhendaja: Heigo Mäemuru Üliõpilased: Erik Kessel Andrei Gussev Daniil Redko Õppekava nimetus: AAVB41 Tallinn 2018 Töö eesmärk 1. Tutuvuda ühefaasilise trafo 2. Uurida trafo töökarakteristikuid 3. Tutuvuda trafo põhiparameetritega ning nende määramisega 4. Saada ülevaade trafo tunnussuurustest Trafo andmed 1.Tühijooksu katse Valemid Katse U10, P0, U20, nr. V I10, A W V k12 cos 0 i*0
seismoloogilisi vaatlusi. Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje. Jüri Martin uuris 197172 suvel samblikke ja samblaid, kirjeldas makroskoopilise taimestiku poolusepoolset levikupiiri Ida-Antarktises ja dateeris maailma pikima Lamberti liustiku moreene. Tema käigu tõttu sai rikkamaks ka Tallinna botaanikaaia herbaarium. Enim on eestlastest Antarktikas oma uurimistöid teinud järvede uurija Enn Kaup, kes on ka
kanti mõlemale meeskonnale protokolli kaotus. Hooaja selleks hetkeks suurim väravakütt Nikita Andrejev (17 kohtumises 17 väravat) siirdus augustis Hispaania kõrgliiga klubi UD Almeria ridadesse. Levadia kindlustas neljanda järjestikuse tiitlivõidu neli vooru enne hooaja lõppu [3] Parim väravakütt 2005 Tarmo Neemelo, FC TVMK: 41 2006 Maksim Gruznov, Narva Trans: 31 2007 Dmitri Lipartov, Narva Trans: 30 2008 Ingemar Teever, Nõmme Kalju: 23 2009 Vitali Gussev, FC Levadia: 26 Kasutatud kirjandus: 1. http://jalgpall.struktuur.ee/246 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Meistriliiga
arendada. Igal käsipalluril on üks nendest parem kui teised. Võistkonna edu sõltub sellest kuidas oskab treener mängija kõige paremat füüsilist näitajat ära kasutada. Need füüsilised näitajad omakorda sõltuvad: aeroobsest töövõimest, anaeroobsest töövõimest ja lihaste jõuomadustest. Füüsiliste näitajate põhialuseks on kaks suurt tegurit: südame-veresoonkond ja skeletilihaste ehitus. Need sõltuvad käsipalluri vanusest, soost ja antropomeetrilistest näitajatest (Gussev, 2003). 2.2.1.Koordinatsiooni anatoomilis-füsioloogilised alused Kõik kehalise ja psüühilise töövõime faktorid sõltuvad suuresti just heast koordinatsioonist. Kui suudame oma spordialal vajalikke liigutusi perfektselt sooritada, vajame selleks vähem energiat kui algaja. Kui oleme regulaarselt õppinud uusi liigutusi ja need korralikult selgeks saanud, on omandamine tulevikus järjest lihtsam. Hea koordinatsioon tagab uute tehniliste ja taktikaliste oskuste kiirema omandamise
12 ,,Tolstoi läheduses" Raamatu ,,Tolstoi läheduses" on koostanud E. Pillesaar. Ta on kokku kogunud erinevate inimeste arvamused Lev Nikolajevits Tolstoist ja need tõlkinud ning kokku köitnud. Enamik arvamusi on tõlgitud Moskvas 1955. aastal ilmunud teosest ,,L. N. Tolstoi kaasaegsete mälestustes" I ja II köitest. Raamatus jagavad oma kogemusi N. N. Gussev (Tolstoi sekretär 1907 1909), T. A. Kuzminskaja (neiupõlvenimega Bers, Sofja Andrejevna Tolstaja noorem õde), I. M. Vinogradov (Moskva Butõrka vangla järelvaataja), A. P. Sergejenko (V. G. Tsertkovi, Tolstoi teoste väljaandja sekretär), I. E. Repin (maalikunstnik, kes viibis Jasnaja Poljanas), V. Veressajev (V. V. Smidovits, vene kirjanik-realist, kirjandusteadlane ja tõlkija), L. O. Pasternak (kunstnik, illustreeris L. Tolstoi teoseid ja portreeris L. Tolstoid ja ta perekonda) ja A
annaabi.ee 
