Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2016 VAATLUSOBJEKTID Ergonoomika alased soovitused Valgustingimused Ruumis, kus töötatakse arvutiga, on soovitatav loomulik val- gustus (rohkem päevavalgust). Valgustingimuste reguleerimi- Töötamiskoha paigutus val- seks on soovitav puhastada aknad, akendel paremini sobivad gusallikate suhtes heledavärvilised läbipaistmatud pikilamell-kardinad. Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema-
Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ). 1.3.2.4 Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine ,,Meetrilise formalismi esitusviis on üldrelatiivsusteooria ,,klassikaline" esitus. Kuid seda klassikalist formalismi on täiustatud
Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ). 68 1.2.2.6 Kerapind kui kõverruum Oletame seda, et meil on kera tsentriga O, mis on samas ka sfääriliste koordinaatide alguspunk- tiks
Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe – spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ). 1.3.2.4 Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine „Meetrilise formalismi esitusviis on üldrelatiivsusteooria „klassikaline“ esitus. Kuid seda klassikalist formalismi on täiustatud
annaabi.ee 
