juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluli- seks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks. Mõne objekti äratundmine liikumatuna on isegi võimatu, kuid liikuvana võimalik. Liikumise kiiru- 12 sed ei ole ülisuured.
juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluli- seks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks. Mõne objekti äratundmine liikumatuna on isegi võimatu, kuid liikuvana võimalik. Liikumise kiiru- 12 sed ei ole ülisuured.
juvate esemete või nähtuste või tunnuste mitmekesisusest. Selgemini eristuvat nimetatakse taju ob- jektiks ( ka figuuriks ), tahaplaanile jäävat ja ebamäärasemalt eristuvat taju fooniks. Esmane erista- mine nägemis- ja kompimistajus toimub eseme kontuuride põhjal. Mida selgem ja kontrastsem on kontuur, seda selgemini eraldub ese objektina. Objekti eraldumine foonist sõltub väga paljudest te- guritest. Esmalt sõltub see objekti intensiivsusest, kusjuures määrav ei ole objekti absoluutne inten- siivsus ( valgustatus, hääle tugevus, suurus ), vaid just suhteline tugevus võrreldes fooniga. Oluli- 12 seks tunnuseks on objekti liikumine. Liikuv objekt osutub enamasti foonist eralduvaks tajuühikuks. Mõne objekti äratundmine liikumatuna on isegi võimatu, kuid liikuvana võimalik. Liikumise kiiru- sed ei ole ülisuured.