0.5 -0.635895 1.198018 1 3.882098 -1.45952 1.5 2.184353 -1.679691 2 -0.804414 0.437974 2.5 -0.28224 0.984963 3 0.804414 -0.119606 3.5 -1.619873 0.07397 4 -3.882098 0.887756 4.5 -1.457811 -0.26572 1)/3, |�|<1@2sin 2��/5+2cos(��+3), |�|≥1" " )┤ Näidis (2 sin(��+1))/√(�^2+�+3)+cos2� gumendi suurendamise samm väärtuse (b) arvutamiseks. funktsioonide väärtuste rida. märgendite samm on 2. 6 4 2 0 -6 -4 -2 0 2 4 -2
naks. M¨a¨aramispiirkonna t¨ahisena kasutame edaspidi s¨umbolit X. Hulka Y = {f (x) || x X} nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuste hulgaks. Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale v¨ a¨ artusele tema muutumispiirkonnast vastavusse teatud hulga suuruse y v¨a¨artusi, kusjuures leidub v¨ahemalt u ¨ks x v¨a¨artus, millele vastab mitu y v¨a¨artust. Ar- gumendi, s~oltuva muutuja, m¨a¨aramispiirkonna ja v¨a¨artuste hulga m~oisted on mitmese funktsiooni korral analoogilised vastavate m~oistetega u ¨hese funktsiooni korral. NB! K¨aesolevas konspektis t¨ahendab m~oiste "funktsioon" ilma t¨aiendita "mitmene" alati u ¨hest funktsiooni. Funktsiooni esitusviisid. 1. Esitusviis tabeli kujul. Funktsiooni argumendi v~oimalikud v¨a¨artused esi-
naks. M¨a¨aramispiirkonna t¨ahisena kasutame edaspidi s¨umbolit X. Hulka Y = {f (x) || x X} nimetatakse funktsiooni f v¨a¨artuste hulgaks. Mitmeseks funktsiooniks nimetatakse kujutist, mis seab suuruse x igale v¨a¨artusele tema muutumispiirkonnast vastavusse teatud hulga suuruse y v¨a¨artusi, kusjuures leidub v¨ahemalt u ¨ks x v¨a¨artus, millele vastab mitu y v¨a¨artust. Ar- gumendi, s~oltuva muutuja, m¨a¨aramispiirkonna ja v¨a¨artuste hulga m~oisted on mitmese funktsiooni korral analoogilised vastavate m~oistetega u ¨hese funktsiooni korral. NB! K¨aesolevas konspektis t¨ahendab m~oiste "funktsioon" ilma t¨aiendita "mitmene" alati u ¨hest funktsiooni. Funktsiooni esitusviisid. 1. Esitusviis tabeli kujul. Funktsiooni argumendi v~oimalikud v¨a¨artused esi-
x x + x x Joonis 2.2: funktsiooni diferentsiaal tuletis t¨ahendab funktsiooni graafikule punktis P (abstsissiga x) t~omma- tud puutuja t~ousu ehk t~ousunurga tangensit. Korrutis f (x)dx t¨ahendab t¨aisnurkse kolmnurga P RT kaatetit RT ehk funktsiooni diferentsiaaliks on l~oigu RT pikkus. J¨arelikult n¨aitab diferentsiaali arvuline v¨a¨artus, kui palju muutub y ar- gumendi x muutudes x v~orra, kui liikumine m¨oo¨da joont on asendatud liikumisega m¨o¨oda joone puutujat. Mehaaniliselt on kiirus muutuv suurus. Kui fikseerida kiirus u ¨hes punktis ja j¨atkata liikumist selle kiirusega, siis diferentsiaal n¨aitab, kui pika vahemaa l¨abib liikuv objekt selle konstantse kiirusega ajavahemiku x jooksul. Kui x on piisavalt v¨aike, siis arvestades sellega, et y erineb diferent-
annaabi.ee 
