komandandile ja läks varemetena peale Põhjasõda Vene kroonule. 1766. aastal taastati Ökonoomia ja kohtuhoonena, hiljem lisandus vangla. Silmapaistvalt kõrge katusega barokselt sümmeetrilist peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, räästaalune friis ja ümarakendega katuseuugid, keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19. sajandil kujunenud kehandi kõrval säilinud ka 17. ja 18. sajandi hoonete osi. Tartu Raekoda Praegune raekoda on silmapaistvamaid varaklassitsistlikke ehitisi Eestis ja paikneb linna
TARTU ÜLIKOOLI ÜLDINE HOONETE EHITUSLUGU Üldist pilku heites Tartu ülikooli hoonete ehitusloo käigule, võiksime seda stiiliarengu seisupaigast vaadates 3 ossa jagada : 1. Puhta klassitsismi valitsemine (Krause ehitised), mis kestab a. 1803 kuni 1828; 2. Renessansiliku klassitsismi ja mõõdukas ajalooliste stiilide valitsemine (Jacobi, Vinkleri, Rathausi ehitised), kestab a. 1828 kuni 1869; 3. Eklektitsismi ja modernismi valitsemine (Rötscher, Guleke, Nikitin, Hoffmann j. t.), a. 1869 kuni meie ajani. Esteetilisest seisukohalt hinnatuna võiksid kunstiväärtuse peale pretendeerida kõige pealt esimese ajajärgu ehitised. Ka teise ajajärgu ehitiste hulgas leidub mõni, mida osaltki tõsiselt võiks võtta; mis puutub aga kolmandasse, siis ei tule selle aja ehitistest kunstitööna üksi ehitis arvesse. 14 KASUTATUD MATERJALID 1. http://www.utlib.ee/ee/index.php
linna venelased ja aastasaja viimasel veerandil põles linn kolm korda. Sellepärast oligi linn enne ülikooli taasavamist Riia tänava alguses, kuhu hiljem konvendihoone kerkis, tervikuna küllaltki halvasti arenenud. Ülikooli taasavamisega kiirenes linna areng ning 1868. aastal oli Tähe tänaval juba 18 maja. Hoonele pandi nurgakivi 13. aprillil 1885 ning aasta hiljem, 20. augustil 1886 pühitseti juba pidulikult maja avamist. Maja ehitusplaani koostas ülikooli arhitekt Guleke. Maja asus tollal linnaservas, selle ümber istutati park ja rajati iluaed ühes muruväljakuga ja ringsõiduteega maja ette. Esimese maailmasõja ajal võeti maja Vene tsaariarmee käsutusse. 21. detsembril 1918. aastal lahkusid Eesti väed Tartust ja järgmisel päeval jõudsid linna venelased. Üks üksustest majutati konvendi hoonesse. Järgmise aasta jaanuaris võtsid eestlased linna tagasi ja majas anti ulualust nende üksustele. Viimastena olla majas peatunud lätlased
annaabi.ee 
