vähenemisel, väheneb ka reageerimis-kiirus. Kui aine konsentratsioon on suurem, on kokkupõrkavaid osakeseid rohkem (Norra teadlaste C. Guldbergi ja P. Waage massitoime seadus) ja seega toimub keemiline reaktsioon kiiremini. Katse 2. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Reaktiivid: Na2S2O3 - naatriumtiosulfaat H2SO4 - väävelhape Töö eesmärk:
4 2 4 1/3 107 1/107 Järeldus: Üks asjaolu, millest lahuse reaktsiooni kiirus oleneb, on reageerivate ainete kontsentratsioon. Kuna ained saavad üksteisega reageerida ainult nende osakeste omavahelise kokkupõrke tagajärjel, siis on arusaadav, et keemilise reaktsiooni kiirus sõltub reageerivate ainete kontsentratsioonist ehk Norra teatlaste C. Guldbergi ja P. Waage poolt 1867. a püstitatud massitoime seaduse järgi: keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Katse tulemusel saab järeldada, et lahuse kontsentratsiooni vähenemisel reaktsioon toimub aeglasemalt. Seega, mida väiksem kontsentratsioon, seda vähem kokkupõrgatavaid osakesi ja seda aeglasem reaktsioon. Katse 1 b: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus temperatuurist
45. Keemilise reaktsiooni kiirus, seda mõjutavad tegurid. Reaktsiooni kiirus mingil kindlal temperatuuril oleneb suurel määral reageerivate ainete konsentratsioonist. Mida suurem on konsentratsioon, seda rohkem osakesi on ühes ruumalaühikus ja seda suurem on nende osakeste kokkupõrke tõenäosus, seega põhjustab konsentratsiooni suurenemine keemilise reaktsiooni kiiruse suurenemise. 46. Massitoimeseadus. Gaasisegudes ja lahjendatud lahustes kehtib Guldbergi-Waage massitoimeseadus: konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. Kui A + B à AB, siis V1 = k1[A] [B] K1 on antud reaktsiooni kiiruskonstant · Reaktsiooni: N2+3H2àß2NH3 toimumiseks on vajalik nelja molekuli kokkupõrkamine seega saame vaadeldava reaktsiooni kiiruse arvutamiseks valemi: V=k*[N2]*[H2]*[H2]*[H2]=k*[N2]*[H2]3
suurenemisel. 164 Temperatuuri mõju N2+3H22NH3 -22 kcal (92 kJ) Ammoniaagi sünteesi protsess on eksotermiline, kusjuures temperatuuri tõus tõrjub seda protsessi tagasi. Eelpooltoodust järeldub, et soojendamine ei soodusta ammoniaagi sünteesi, vaid selle dissotseerumist. 165 Massitoimeseadus Gaasisegudes ja lahjendatud lahustes kehtib Guldbergi-Waage massitoimeseadus: konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. 166 Massitoimeseadus Kui A + B AB, siis V1 = k1[A]×[B] K1 on antud reaktsiooni kiiruskonstant 167 Massitoime seadus Viies K1 ka K2 võrrandi vasakule poolele ja
annaabi.ee 
