Diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal (Mis ideoloogiatel põhinesid? Kes juhtisid? Välispoliitilised eesmärgid).- NSV-Kommunism, Lenin/Stalin, Kommunistlik maailma revolutsioon, hiilguse taastamine. Itaalia-Fašišm, Mussolini, hiilguse taastamine. Saksamaa-Natsionaal sotsialism, Hitler, Versailles` süsteemi kaotamine, eluruumi laiendamine. Nimeta 5 tunnust, mis iseloomustavad diktatuuri NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal.- NSV- Gulage, NEP, kolhoosid, KGB, Juhi kultus. Itaalia-Vägivald, duce, tsensuur, üks partei, kodaniku teenimine. Saksamaa- Gestapo, füürer, juudi viha, Aaria rassi ülistamine, kodanidu teenimine. Mille poolest erinesid diktatuurid NSV Liidus, Itaalias ja Saksamaal üksteisest?- NSV-Klassipõhiline ideoloogia. Itaalia-Mõõdukas diktatuur. Saksamaa-Juudi viha.
ühiskonnas valitseva vale vastu. See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk.
See oli püüd uuestisünnile ja puhtusele, luuletaja soov alustada maailmaavastamise teekonda lähimineviku taagast vabanenult. Seejuures näitas Kross ennast intellektuaalina, kellel on luulevahendeid vaja eelkõige mingi mõtte või tõe kuulutamiseks. Kross kasutas "Söerikastajas" vabavärssi, kutsudes sellega esile ägeda poleemika. Miks on saanud kuuekümnendad kuldse sära? "No ega nad majanduslikult nii väga kuldsed olnud, aga GULAGe enam polnud, Jaan Krossil ilmus "Söerikastaja" ja ega maal elu nii hull olnudki kui täna. (Enn Vetemaa) Luuletaja järgmine kogu oli "Kivist viiulite", mis ilmus 1964. aastal. Selle luulekogu häälestus oli juba optimistlik, sõjaõudusest ülesaanud maailm avanes taas. Kross luuletab teaduse plahvatuslikust arengust, alanud kosmoseajastust, koloniaalmaade ärkamisest ja vabadusliikumisest. Minevikule heideti nüüd humoristlik või satiiriline pilk.
annaabi.ee 
