1. §1,2,3 Euroopa tähtsamad koloniaalmaad ja nende kolooniad. Koloniaalriikide eesmärgid kolooniates (imperialismiajastu). Koloniaalsõjad:Inglise-Buuri sõda, Vene-Jaapani sõda. USA tulek maailmapoliitikasse. Suurbritannia - India (kõige väärtuslikum), Austraalia (dominioon - omavalitsusega osamaa, osaliselt iseseisev Briti impeeriumisse kuuluv riik, emamaa Suurbritannia endine koloonia), Paapua, Uus-Meremaa, Kanada (dominioon), Gujaana (Lõuna-Ameerika) Birma, Omaan, Jeemen, Egiptus, Sudaan, Ida-Aafrika, Rodeesia, Nigeeria, Kõige suurem osa Aafrikast, USA - Filipiinid Prantsusmaa - Indohiina (Vietnam), Alzeeria, Maroko, Lääne Aafrika, Kesk-Aafrika, Madagaskar, Gambia Senegal, Gujaana (Lõuna-Ameerika) Venemaa - Siber, Valgevene, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina Saksamaa - Kamerun, Ida-Aafrika, Edela-Aafrika (vähe kolooniaid)
Riigi äärmuspunktideks on põhjas- 6°, lõunas- 34°, idas- 35° ja läänes- 74°. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili. Seega naaberriikideks on Prantsuse Guajaana, Suriname, Guyana, Venezuela, Colombia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Argentiina ja Uruguay. Brasiiliat ümbritseb Atlandi ookean, merepiir tekib Aafrika edelapoolsete riikidega. Brasiilia on üldjoontes mägine maa, põhjaosa on suhteliselt tasane (osaliselt hõlmab riik põhjas Gujaana mägismaad), lõunapoole liikudes muutub maa mägisemaks. Riigi põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed asuvad lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeimaks tipuks on põhjas olev Neblina mägi, mis asub Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril ning on 3014 meetri kõrgune. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse- ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase
Kivisöevarud on aga kasinad. Andide tekkimisel maapõues valitsenud kuumus aitas kaasa paljude kaevandatavate metalli-maakide tekkele. Peamisteks maavaradeks on: boksiit, vask, raud, plii, hõbe, tina, nafta ja kivisüsi. Põhja-Tsiilis asuv Chuquicamata on üks maailma suuremaid vasekaevandusi. Kliima: Ladina-Ameerikas on neli peamist klimaatilist regiooni: troopiline, ariidne, parasvöötmeline ja külm kliima kaugel lõunas. Massiivsete vihmametsadega kaetud Amazonase madalikul ja Gujaana mägismaal on niiske troopiline kliima, mis võimaldab kasvada lopsakal taimestikul. Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Maakasutus ja põllumajandus: Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma
aastane temperatuur. Mitte üle 18 ° C. Talve külmad on üsna tavalised, aeg- ajalt esineb lumesadu kõrgemates piirkondades. Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetrit, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind keerulisem, mäed ulatuvad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvarasid. Paljud brasiillased teenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahend paljudele inimestele
temperatuur mitte üle 18 ° C. Talve külmad on üsna tavalised, aeg-ajalt lumesadu kõrgemates piirkondades. Brasiilia pinnamood on mitmekesine ning hõlmab enda alla, mäed, tasandikud, mägismaad. Suur osa maastiku kõrgusest on vahemikus 200 ja 800 meetri, peamised mäestikud on keskmiselt aga ainult veidi alla 2000 meetri. Kõrgeimad mäed on Tumucumaque, Pacaraima. Kagus on maapind on keerulisem, mäed jõuavad kuni 1200 meetrini. Riigi põhjaosas, Gujaana mägismaal, on maa kõrgeim tipp Loraima (2772 m). Lõuna osas aga Pico de Bandeira, 2884 m. Brasiilias on tihe ja keerukas jõgede süsteem, üks maailma kõige ulatuslikum. Suurimate jõgede hulka kuulub Amazonas (maailma suuruselt teine pikim jõgi ja suurima vee mahuga). Peamised tööstusharud on välja töötatud kaasates loodusvatasid. Paljud brasiillased tenivad nendega ka oma elatist. Neist on saanud oluline elatusvahendi paljudele inimesi
annaabi.ee 
