Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha. Matteuse põrm maetud Bretagne'i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste varasemate kristlike apostlite ja pühakute puhul, puuduvad ka Matteuse elust tõepärased andmed. Matteuse nime algkuju Mattai on heebrea keeles ,,kingitus".Pikem nimekuju Mattathiah tähendab «Jahve kingitust». Eestiga seostub evangelist Matteus madisepäeva lahinguga 1217. aastal 21. septembril
Tavaliselt normannid ei sõida avamerele ainult kui on häda juhus.984 aastal jõuab Islandlane Eirikr Punane Gröönimaale ning asutab seal koloonia. Tema poeg Leif Eriksson liigub 1000.aastal edasi ameerika poole. Ta jõuab Põhja-Ameerika rannale Vinclandi. Tema avastus jääb unustusse, kuna side katkeb Ameerika ja Gröönimaa vahel 1400. aasatal. Sel aastal toimus kliima muutus. 1059 Lõuna-Itaalias tunnistavad normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks. Robert Guiscard saab hertsogiks. Viikingid teevad lõpu bütsantslaste võimule Lõuna- Itaalias, samuti ka araablaste Sitsiialas. 1061 aasatl vallutati Messina ja 1072 aastal vallutati Palermo. 1130 aasatal Roger II ühendab Kalaabria ja Apuulia ning teeb Palermost pealinna. Amalfi vallutamine toimus 1137 ning kaks aasata hiljem 1139 toimus Napoli ja Gaeta vallutamine. 1186 aastal võttab Heinrich VI endale naiseks Roger II tütre ja pärijanna Constancia ning saab 1194 aasatal päranduseks normannide riigi.
Nagu ka euroopa kuningad, praktiseeris Aleksius oma domeeni osadest,- proniaariumitest, tulevneva sissetuleku õiguste jagamist dinaatide vahel tingimustel, et viimased panevad oma arvelt relvastatud ja organiseeritud sõjasalgad, mis pidid asendama selleks ajaks juba olematut Thema sõjaväge. Välispoliitiline olukord Bütasntsi olukord oli väga raske. Segaduste aegadel kaotati 1071. a. normannidele Lõuna- Itaalia , kus viimased lõid Apuulia Hertsogriigi, mille valitseja Robert Guiscard 1082-1085 vallandas Illiria vallutuskampaania, mis lõppes küll normannide lüüa saamisega kuid Bütsants pidi Veneetslaste poolt esitatud abi eest andma nende kaupmeestele tohutud privileegiaid. Selle tulemusena olilühikese aja möödumisel, kogu Bütsantsi kaubandus Veneetslste ja Genuoallaste kontrolliall. Seega riik jäi ilma oma viimasest sissetulu allikast. 1071 aastal üks lühiajalistest keisrites Romanus I Diogenus, kaotas idast ründavatele
annaabi.ee 
