Tahtis kindlaks teha, et jumalat pole olemas. 2) Novelli teema: Novell räägib sellest, kuidas kunagi olid kõrged kombed, ning oli tavaks, et kõik tähtsamad kodanikud, said kokku ning moodustasid grupid, nad kostitasid võõramaalasi ja käisid niisama ringi. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele et ,, siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate ,, teised mehed ei saanud sellest aru aga Betto sai. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. 3) Novelli ülesehitus, pingestumine, püant: Jällegi üsna lühike novell, aga konkreetne ja mitmemõtteline. Pingestumine oli siis kui
Igas jutukeses oli vähe tegelasi, kellel igaühel oli oma tähtis roll. Midagi ei olnud kunagi ilmaasjata või üleliia. Iga novell lõppes üllatava kuid loogilise lõpu ehk püandiga. Näiteks üheksas novell. Kunagi oli tavaks, et tähtsad kodanikud said kokku ja moodustasid grupid. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi, kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele: ''Siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate.'' Keegi peale Betto ei saanud aru, mida see tähendas. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. Püänt oligi see kui tabavalt Guido sellele grupile ütles. Ta ütles nii tabavalt, et tegi nad lolliks, kui grupp ta ütlusest aru ei saanud.
Fresco vennatütar oli väga pirtsakas ja vinguv neiu, kellele ei sobinud mitte miski ega keegi. Kord ütles ta, et ta ei taha ebameeldivaid inimesi näha ning Fresco soovitas tal siis mitte peeglisse vaadata. Üheksas novell Hea jutumees Guido Cavalcanti oli kutsutud Betto seltskonda, kuid mees keeldus. Selle peale narrisid Betto ja tema kaaslased teda ning Guido otsustas neile tabavalt ent samas teravalt öelda. Seepeale ei tülitanud Betto ja tema kaaslased Guidot rohkem. Kümnes novell Haruldaselt hea kõnemees vend Cipolla andis talurahvale lubaduse näitada neile sulge, mis kuulub ingel Gabrielile. Kui saabus aeg näidata sulge, oli selle asemel hoopis süsi. Kuid osav kõnemees, nagu ta oli, suutis ka sellest häbiväärsest olukorrast välja tulla. 2. Moraal kui novelli viimane osa. Kuidas B seda kasutab, mida selles väljendab? Mingit moraali ei olegi. B novell ei lõpe õpetussõnadega, kuid see ei tähenda kaugeltki, et ta
annaabi.ee 
