Ometi ei ole inimesed ka ühe kultuuri piires päris ühesuguse ruumikäitumise või ruumivajadustega. Et inimese või teise kultuuri kohta ei langetataks otsust kergekäeliselt, selleks on muude teadmiste kõrval tarvis aru saada eeskätt oma kultuuri suhtlusnormidest, sealhulgas mõista kultuuris domineerivaid ruumireegleid. Kultuuridimensioonide abil on võimalik seletada ning prognoosida sarnasusi ning erinevusi kultuuridevahelises suhtlemises (Gudykunst 1996, 21). Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall’ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: a) kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; b) kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; c) kuidas
5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2. ellujäämisväärtused vs. eneseväljendusväärtused (materialistlikud vs. post- materialistlikud väärtused) 12. küsimus Interkulturaalne pädevus - suutlikkus efektiivselt ja sobivalt suhelda, saamaks konkreetses keskkonnas soovitud tulemusi. 13. küsimus Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: 1. teadvustamata pädevuse puudumine 2. teadvustatud pädevuse puudumine 3. teadvustatud pädevus 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks. 14. küsimus Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: 1. Kvaliteet (Quality) 2
(või vastupidi, kas leppida sellega, kui sult pidevalt nõutakse punktipealset täpsust). Coupland: Kultuuridevahelises suhtlemises konvergents toimub reeglina ühes suunas (st mitte keskele kokku). Teisisõnu, enamasti ühel poolel tuleb (või ka üks pool soovib) kohanduda teise reeglite/kultuurivormidega. Kompromisside leidmise oskus oluline osa interkulturaalsest pädevusest. Arusaamatused > nende parandamine (repair-work). Interkulturaalne pädevus: Gudykunst (1991) 4 pädevusstaadiumit: - 1. teadvustamata pädevuse puudumine - 2. teadvustatud pädevuse puudumine - 3. teadvustatud pädevus - 4. teadvustamata pädevus Eesmärgiks on see, et interkulturaalne pädevus muutuks loomulikuks - Kultuuriline teadlikkus = kaart - Eelkõige on tegu dünaamilise oskusega erinevates olukordades paindlikult käituda - Kultuuridevahelisi erinevusi esineb ka rahvuse sees (soolised, vanuselised,
annaabi.ee 
